Andrus Kivirähk – Köster (Looming #1, 2016)

Kivirähk on taas Lutsu ette võtnud ning seekord „Kevade“ läbi kirjutanud – köstri vaatepunktist. Lugu räägib siis sellest, kuidas köster istub öösel üksi kambris ning joob salaja kangemat ja nosib Tõnissonilt võetud lihapraadi (iga nädal saab nii toidulisa, sest näljane Tõnisson tuleb ikka tundi lihakäntsakaga). Salaja, sest naine ei luba süüa liha ega juua alkoholi (tervisele kahjulik!). Ent nüüd köstriproua magab, mees saab olla omaette ning olnule tagasi mõelda. Neab teine paunverelasi, kes pole viljatud ning neid lapsi kooli saadavad. Mõtleb oma lapsepõlvele ja vanematele ning kuidas temast üldse köster ja naisemees sai. Ja Toots ja Imelik ja Tõnisson ja Teele ja Kiir, kõik nendega juhtunu saab läbi võetud ning köstrilt ausa hinnangu.

Kuid... on ka Arno Tali, kellest õpetaja Laur ootab nii paljut. Tali ärritab köstrit kõige enam, sest temas näeb mees ennast noorena, kõik need ootused-lootused, ent tuli hoopis... tuhmide laste karjatamine. Või see Lible ja tema jumalavallatu elu... tuleb välja, et tegelikult on kirikumõisa köögitüdruk Mari... köstril südame palavikuliselt tuksuma pannud. Köstriproua, võeh... vaat hoopis Mari, tema... Köster jääb öö edenedes üha enam purju.

„Joon parem viina, viin on hea. Ja need Tootsi raamatud indiaanlastest on ka head, ma ikka salaja loen neid vahel ja mõtlen, kui tore oleks Lible ära skalpeerida. Nüliksin tal peanaha maha nagu naksti ja läheksin ja vehiksin sellega Mari magamiskambri akna all. Et näed, siin on see jõevee tagurpidi pööraja! See kiimas kõuts, kes sind jõe ääres muudkui näpistab ja krabab! Mina, kallis Mari, armastan sind päriselt! Igatsen sind! Sa oled mulle kallis, mis sellest, et ma köster olen! Unusta see ära! Tahad, ma võtan Arno Talilt viiuli ära, lükkan ta jõkke tükkis õpetaja Lauriga ja mängin sulle ise... Ma oskan!“ (lk 23-24)

Ühesõnaga, kui ei viitsi „Kevadet“ läbi lugeda ja lapsevanem on nõus seda kirjatükki ette lugema, saaks siit ehk üpris vildaka kokkuvõtte meie kõigi poolt armastatud romaanist. Eks nüüd oleks ka kiusatus lugeda õpetaja Lauri vaatepunkti selle romaani sündmustele, kuigi paratamatult tekib kerge õud, et milliseid salaasju võib tegelikult see poolpühalik kuju taustal ajada.

Kindlasti pole tegemist Kivirähki säravaimate lühijuttude hulka kuuluva tekstiga, aga et tegu niivõrd tuntud loo ümberkirjutamisega, siis ikkagi päris mõnuga loetav. Lapsepõlves idaneb tulevik.