Kergeks üllatuseks avastasin, et Nix on valitud VanderMeeride kaasaegse fantaasiakirjanduse antoloogiasse ja just Herewardi ja Fitzi sarja looga, mis on täiesti okei lugemisvara, aga ikkagi … veidi üllatav valik.
See tekst on siis värskeim lisandus ning antoloogia teemale kohaselt tuleb rüütlil ja nukul rinda pista probleemiga, et kuidas avastada linnriiki peitunud lohe, kes/mis on inimeseks moondunud (tekstis on juttu varasemast juhtumist lohega, aga ma pole sellise tekstiga kokku puutunud - kui sellest muidugi üldse eraldi lugu on). Fitz töötab selle leidmiseks linnaelanike nimekirja; Herewardil selleks kannatust ei jagu ning ta otsustab tutvuda kohaliku kõrtsikultuuriga, et nüri töö kergendamiseks veidi kõri kasta. Lohe käsilased ongi seda oodanud ja tuleb välja, et sellega on arvestanud Fitzki. Ja ühtlasi selgub, et nende tööülesanne on veidi vildakalt koostatud …
Et siis veidi rumala rüütli ja veidi ninaka nuku järjekordne veidi ebaõnnestunud seiklus, millest küll üpris elusalt välja tullakse. Eks need Herewardi ja Fitzi lood on veidi kõikuva tasemega (näiteks kõigist püüdlustest hoolimata pole suutnud antoloogias “Fearsome Journeys” ilmunud teksti läbi lugeda, on selline mereteemaline jutt), see tekst tundub kompaktsemana ja liigub kenasti finaali suunas.
“Mister Fitz’s question and Hereward’s answer would have surprised and perhaps amused anyone who had significant dealings with the duo in the past, since Sir Hereward and Mister Fitz were agent of the Council of the Treaty for the Safety of the World and, as-ever, were engaged in their seemingly eternal quest to rid the world of exactly those illegal godlets and other proscribed extra-dimensional invaders Mister Fitz had just mentioned. But neither the Archon of Nikandros nor anyone else in the city-state knew this. Or so Hereward fervently hoped.” (lk 341)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar