De Bodardilt õige krüptiline tekst või siis näide maailmast, mis ongi ulmeline ja pole inimkeskne. Tõsi, tegevuspaigaks on Maa (või siis mõni planeet, mida kutsutakse selliselt), kus tegelasteks roomajalaadsed olendid, kes/mis siis hävitasid või lasid hävineda sealse ökosüsteemi, et siis enda loodud olenditega seda täita. Mis küll on enamvähem ebaõnnestunud ja nüüd need üliolendid lahkuvad oma tallermaalt. Aga mitte nii, nagu muuhulgas geenmuundatud draakonid seda näha tahaks.
Ühesõnaga, võrdlemisi segane tekst, mille puhul mul puudub arusaam, et sellest “õigesti” aru sain.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar