Sest mida ma võidan, kui end piinan ja lõpuni loen? Saan medali vä? Võin avalikult halvasti öelda?
Krt, võin niigi.
Üks oluline põhjus, miks otsustasin Loteriisse sest raamatust kirjutada: nii kiidetud ja ülistatud teos on, et jääb mulje, nagu oleks tegu universaalselt oivalise raamatuga, mida ainult poeesiavihkajad vbla ei armasta.
Noh, mulle poeesia meeldib ja nii jäledat raamatut pole juba ammu lugema juhtunud.
Lugesin 2.0-i (ehk 1.0 + veel mõne aasta tähelepanekud) ja kui algus (ehk värskem kraam) oli üsna tore, siis edasi läks halvemaks ja halvemaks ja poole raamatu peal mõtlesin, miks end karistada - aga lugesin ikkagi veidi edasi, et kindel olla: see ei ole mulle. Kohe üldse mitte.
Nii talumatult läilaks läks! Algusest juba kirjutasin. Oli selline, et mida edasi, seda rohkem mõtlesin, et hah, need on sihuksed lookesed, mida mina oma fb-sse kirjutan vahel.
Pärast sain kuskilt teada, et aa, Veronika Kivisilla kirjutas ka need fb-sse esmalt.
Nojah ... anname kõik oma fb-seina raamatuna välja?
Kuigi kui on hea lugeda, miks siis tegelikult mitte, eks ole. Ma ise küll arvan, et netikirjandus ja klassikalisem kirjandus vajavadki eri keskkondi, aga noh, kui on hea ...
Kuid kuskil kolmandiku peal oli juba selge, et olen autoriga täpselt nii palju sarnase mõtlemisega, et erinevused hullult häirima hakkaksid. Jubedalt vajutas ajudele, kuidas Doris siin ja Kirjanike Liit seal, haridus nii tähtis, poeg õpib aina usinalt, puhas särk ja sirge seitel, jee, kunagine emakeeleõpetaja täis vaimukulda ja oo, vanatädid nii toredad ja vanaonud nii lahked ... ja piirduks läägus veel sellega!
Ei, kõige hullemad on kohad, kus autor ümbritseva elu kirjeldamise asemel oletab, mida need elude elajad mõelda võivad. Ta mõtleb igaühe, kuitahes jõhkra ja kareda, lauba taha ilukõnet ja tarkust täis pikki lauseid. Kõik on tema meelest nii ilusad ja head - ja kokku on see vaatenurk nii jube, et ma tahaks pool raamatut, mis lugesin, ajust välja kraapida.
Jõulud ikka ei tohiks sedasi kommertsialiseerunud olla ja kreeklased, keda kirjandusreisidel kohtad, on nii põnevad ja sõbralikud ja Eestist nii väga huvitatud, üks hiinlane ühel teisel kirjandusreisil kirjutas sust luuletuse ja ...
Vot selliselt mõtlebki traditsiooniline institutsiooniline Kunstiinimene, suure tähega.
Ja inimestele MEELDIB?! Kas nad aru ei saa, et sedasi saab mõelda ainult väga hoitud ja hellitatud elu elanud kodanik, see on sihuke privilegeeritud inimese pea, mille sisse vaadata lausa piinlik? Nii eluvõõras olla on hirmus ju?!
Lääne-Virumaa Keskraamatukogu raamatukoguhoidjate lugemisblogi
Ja sellest tehti veel lavastus kaaaa ....
Hilisem täiendus: olen põhjustanud selle raamatu uue masskiitmiste laine. See mul küll plaanis polnud.
Aga omamoodi on loogiline, et seda raamatut armastatakse: Kivisilla ütleb asju, mille kohta "kõik teavad", et need on õiged. Et viieline laps on hea laps ja rongis mürgeldamine on paha, kuigi lapsed, kes seda teevad, on tegelikult head. (Vastukaaluks: mina ütleks, et lapsed, kes rongis mürgeldavad, on ülekeeva elurõõmu väljendajad ja täiesti head, ent MITTE "head lapsed mürgeldamisest hoolimata", vaid head mürgeldajad, jee. Ja kuigi neid võib mürgeldamise osas piirata, sest see segab teisi rongisõitjaid, tuleks teha seda ausalt. Mitte nagu tema seal raamatus.)
Ja kuna Kivisilla ütleb neid ühiskondlikult heaks kiidetud asju, toob "headena" ära "kõik teavad, et sedasi on hea" teemasid, ongi ta inimeste silmis jube läbinägelik. Kinnitab nende arvamusi ja jee.
Ja minu silmis on ta jube pime: misMÕTTES sa võtad mingid ühiskondlikud arvamused ja usud, et need on tõesed? PÄRISELT?
Nii rumal ei saa ju olla?!
18 kommentaari:
Kuidagi väga väga delfilikuks kisub see auväärsena tundunud Loterii sait. Sellised Delfi kommentaariumi tasemel arvustused ei kutsu väga lugema enam.
Ma ei vabanda, vaid rõõmustan.
j.ala andis ka FB raamatu välja kunagi. ilmselt on neid veel
FB-kirjanduse näidetena on hiljuti nimetatud Liina Tammiste ja Keiti Vilmsi raamatuid.
Kuidas keelata rongis mürgeldavat last ausalt? Ma ei viitsi raamatut lugeda, et teada saada, kuidas lapsi seal keelati :-)
Noh, rääkida üldkasutatavast ruumist ja privaatsusest ja teistega arvestamisest, kuidas paljud tunnevad end halvasti, kui kisa jne.
Raamatus tõi jutustaja esile, et lennus olnud müts maandus pähe neiule, kes uuris süvenenult konspekti ja nüüd ta vbla saab halva hinde, sest teda segati õppimisel ja on ju halb, kui saad halva hinde millegi eest, mis pole sinu süü?
Ja noh. Kui on vaja esile tuua, miks see on valetamine, siis: isegi kui mütsiga tabatud neiu oli sellest nii häiritud, et kogu ülejäänud rongisõidu jooksul ei saanud ka midagi meelde jäetud, on ometi selge, et kui ta enne oskas ja kordas ainult üle, ei võtnud see mütsitabamus talt teadmisi, ja kui ta ei olnud tegelikult eriti õppinud, vaid üritas viimasel hetkel veel midagi omandada, ei ole see kuidagi mütsiloopijate süü ja pole halb hinne mütsiviskaja pärast selle neiu endagi arust, kui tal vähegi mõistust peas on.
Ja kui pole, miks peaks üldse hoolima, mida ta mõtleb ja kuidas end tunneb?
Lugesin Sinu postitusest välja, et ma "olen valesti", sest ma olen ka üks neist lollakatest, kellele Kivisilla raamat meeldis. Ja pean tunnistama, et see "olen valesti" tegi jälle mulle haiget.
Mõneti ma isegi mõistan Sinu pointi.
Aga kui mõtlen, et Sa aina jutlustad sellest, et kellelgi pole õigust kellelegi ette kirjutada, kuidas on õige olla/elada/tunda/mõista, siis ... ?
Ma olen pahane, et inimesed pole nagu mina, ja see on tobe, mhmh.
Aga samas inimestele, kes ON nagu mina (kellele see raamat ei meeldi) annan ma natuke legitiimsust. "Jah, mul on õigus mõelda nagu ma mõtlen, ma ei ole seepärast halb ja rumal inimene".
Ehk: ma ei läinuks selle raamatu peale leili, kui tagasiside nii üksmeelne poleks olnud. Mul olnuks kama. Aga oli, KÕIGILE nagu meeldis ja krt - no ei ole nii!
Ehk veel teisiti öeldes: Kivisilla ütleb asju, mille kohta "kõik teavad", et need on õiged, ja on sellega inimeste silmis jube läbinägelik.
Ja minu olemuses on esitada väljakutseid sellistele tavateadmistele, veenduda, et need polegi alati õiged, ja kindlasti pole nad kõigi jaoks õiged, eip.
Neiule kukkus müts pähe ja see võis mõjutada tema eksamihinnet? See on huumor, nüüd mul tekkis küll tahtmine lugeda :-)
Mu arust ei tasu.
DISCLAIMER: järgneb seksistlik kommentaar. Otsisin paremat sõnastust, ei leidnud.
S.t. Kivisilla pole meelega siuke tädike vahepeal. Lahke ja sõbralik, ent ikkagi tädike. See tuleb tal täitsa loomulikult.
Mu meelest kriitikat peaks tegema nii, et see oleks küll kriitika, kuid millest teistel inimestel ei hakkaks halb. Sinu kriitika, VVNaine, on halvustav ja halb kriitika.
Sul on õigus oma arvamusele. =)
Kui küsimus selles, et netis näha nende raamatute kohta vaid positiivseid arvamusi, siis see vast sellest, et teoste sihtgrupp loeb ja arvab ja rõõmustab. Umbes nagu Õnnepalu puhul.
Küsimus ei ole selles, et raamatute kohta peaks ainult positiivselt kirjutama, vaid halvustavas suhtumises, prolelikus väljenduslaadis. Seda on lihtsalt vastik lugeda.
Ja tema teises kanalis:
"mul on halb, et nii rumalad inimesed oskavad lugeda ja loevad raamatublogi..."
Siis solvab ka raamatublogi lugejaid, neid, kes ei kiida tema kvaliteetarvustusele takka.
Loodetavasti on Teie jaoks küsimus ikka suhtumises, mitte ka prolelikus väljenduslaadis.
Et oleks klaar: ma ei arva, et kui nõus ei ole või ei meeldi, peaks kaasa kiitma.
Aga vait olemiseks ja ignoreerimiseks ei ole mingit eneseületust vaja. Sa ei suuda seda?
Ja võtad südamesse, et ma sind samas lolliks nimetan, kui sina või sinutaoline on mulle enne avalikult halvasti öelnud?
Pfff, loogika ... inimesed!
... ja kui nüüd lapsik olla, siis: a mulle kirjutati "Sirbist", et kas ma ei tahaks seda ja seda raamatut arvustada", mis sul ette näidata on, oo mitteprole?
Postita kommentaar