Ajakirjas on tekst küll esitatud luule osas, aga minu meelest igati loetav proosana. Või noh, proosaluulena. Ja ma kindlasti ei saa täiega pihta, mida autor väljendab, aga mulle meeldib see viis, kuidas niimoodi vabalt kirjutada. Sedasi just romaani ei kirjutaks, või noh, päris piin oleks pikemalt lugeda nii mõttetihedat teksti, küll aga niisuguse lühivormina on vägagi lööv.
mu sõnad on kehapositiivsed rasvased tselluliidised kord kuus veritsevad
valgekollaka voolusega valgekollasepunaseroosamustarohelisenahalised
katkiste hammastega nähtavate veresoontega rindadel kergesti sinikaid saavad
pelgalt põlvede peal istudes karvase jalgevahe feministlikult purskava putsi
pära õrnalt õrritavate õnaruste soolakalt higiste kaenlaaluste lühinägelike
roheliste silmade kokkukasvanud katkiste luude nahapinnast kõrgemate
valgete armide lapsepõlvenäo kadunud tedretäppide sõnad small dick energy
tüüpidele taolised big clit energy tüübid ei meeldi thank fakin clit for it
(lk 902)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar