13 juuli, 2023

Juan Rulfo - Macario (Mehhiko novell, 1981)

 

Pilk nõdrameelse poisi (noormehe? mehe?) siseilma, mis on, noh, kergelt õudne. Aga kas siis poisi tegude pärast või siis sellest, kuidas kogukond temasse suhtub.


Aga tema elab oma maailmas, kus on hooldaja ja teenijanna. Hooldaja viib ta kirikusse, kus poisi käed peavad olema kinni seotud. Sest hooldaja ütleb, et ta olevat kedagi kägistanud. Ja sellepärast ei saa ta ka üksi tänaval käia, sest seal loobitakse poissi kividega. Teenijanna on veel toredam kui hooldaja, tema käest saab vahel lisaks süüa. Sest söömata ta sureb ja läheb põrgusse. Ja varem sai poiss teenijannalt piima, kui naine tuli öösiti tema voodisse ja poissi katsus. Aga enam mitte.


Eks see ole selline tekst, mida vast tõesti loed aja jooksul erinevalt. Praegu vast niipalju ei mõtiskleks teemal, kas peategelane läheb põrgusse; pigem sel teemal, et mida temaga tehakse.


Kommentaare ei ole: