Sellist teksti võib vast nimetada muhekrimiks (kirjastus reklaamib seda ka koomilisena) - pole jõhkraid mõrvu, küll aga erineva raskusastmega juhtumeid, miks siis ufoloogideks kutsutav uurimisgrupp siis püüab lahendada. Aga samaväärselt juhtumitega tegelemisele on niisama oluline uurijate eraelul ja see nüüd nii muhe pole - aga samas ka mitte nordic noiris sumpamine. Kui kahel uurijal on küsimused tüdruksõbra leidmise või kaotamisega, siis kahe peamise tegelase taust on hoopis traagilise põhjaga - mõlemad on lapsega lesed. Tõsi küll, mingi keemia neil justkui tekib … kui vaid naine poleks sedavõrd värske lesk.
Kui nüüd vaadata teksti köögipoolt, siis sellest on kõnelenud Trekseki lugemisblogis - tekst on veidi segane ja kaalust väljas, kohati saba ja sarvedeta; ning muidugi see nelja Andrese probleem, kus tegelased kipuvad lihtsalt segi minema (hea küll, raamatu viimases kolmandikus on juba selge, kes mida taga ajab). Ja eks kius oleks mõista, mis ajal see õieti aset leiab - Treksek pakub nullindate algust, ehk siis aeg, mil tehnika kasutamine pole veel sedavõrd üle pea kasvanud ning inimesed peavad veel reaalselt suhtlema.
Tekstist võiks aimata, et siin võiks tulla järgesid - kuigi jah, see konkreetne uurimisgrupp paistab küll laiali saadetavat järjekordse restruktrureerimise käigus. Aga jah, mis saab Toonist, kas leiab ta veel … oma?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar