Mary Rosenblum – Lion Walk (The Mammoth Book of Best New SF 23, 2010)

Lugu lähitulevikust, kus ühes Ameerika hiiglaslikus reservaadis tegeldakse ennemuistsete loomade taasloomisega – on ameerika lõvi ja mammut ja harali sarvedega piison ja teised muistsed elajad ja linnud pleistsotseeni ajastust. Väga võimas värk ja veel milline turismimagnet. Asja teeb nukraks see, et samas vabas looduses pole enam meie ajastu loomi ellu jäänud... nt viimasest vabadusest püütud aafrika lõvist asuti kloonima ameerika lõvisid.

Et siis loomapark koos vägevate elajatega, lõhnab nagu “Sauruste park”? Mitte just päriselt – nimelt tungivad kasumiihas inimesed ise parki. Sooviga näiteks toota eksklusiivsetele pornosaitidele sellist snuff materjali, kus on võimalik näha, kuidas modell metsloomade poolt brutaalselt maha murtakse ja pintslisse pistetakse. Ja tõepoolest, lõvid õgivad kaks neidu ja see võetaksse videosse. Uusmetsloomadega töötav Lesothost pärit Tahirale (kes koges ise kodumaal viimaste aafrika loomade kadumist ja muidu sotsiaalset ebaõiglust) ei meeldi selline jõhker rahateenimismeetod, ja ta asub omal käel uurima, kuidas saavad sellised jõletud juhtumid muidu üliturvatud maa-alal toimuda. Selgub nii mõndagi, milles pole tuhkagi meeldivat.

Ühesõnaga, üsna kurblik vaade maailma, kus on toimunud vägagi tajutav liikide väljasuremine, ja eks alles ole jäänud inimesed, prussakad ja varblased. Rääkimata siis meeletust materiaalsest ebavõrdsusest ja rikkuse jagunemisest. Eks loo muudab südamlikumaks peategelase isiklikud kokkupuuted selle allakäiguga, aga neid aspekte ei hakanud siin postituses lisaks mainima.

ulmekirjanduse baas