Vaesus on hirmus, paneb näiteks
tüdrukud hoorama. Kui neil oleks vara, siis nad ei jookseks iga vile peale
jalgu hargitama. Loo jutustaja kaks vanemat õde on seepärast juba kodunt välja
visatud ja kuhugi väikelinna kadunud. Hoorama, võibolla. Kolmanda õe tarbeks
muretseti lehm – keegi ikka võtab sellise neiu, kel on kaasavaraks lehm.
Aga ühel ööl hakkas sadama ja
sadama ning hommikuks oli jõgi üle kallaste tõusnud. Ja lehma kaasa viinud. Mis
tähendab, et kolmandatki tütart ootab tume tulevik. Ja eks neiu mõistab seda
isegi.
Loogiline, vaesus. Isegi kliima
kiusab. Kõik on vaesed, ja vaesemaks saame. Ihu ja hingega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar