Kolmas osa sellest kogumikust on siis romaanile “The Raven Tower” eelnenud lood, ja see esimene tekst on küll päris hea fantaasiakirjandus. Ehk lugu jumalast, kes sai Au saare ainujumalaks, ja mis sellest edasi sai.
Kaua aega tagasi kodukülast venna pussitamise pärast põgenenud mees kohtus jumalaga, kes pakkus talle tehingut - ta aitab mehel tagasi ja võimule saada, kui mees tunnistab vaid seda jumalat ning laseb hukata kõik need, kes jumala ülemvõimu ei tunnista. Tõepoolest, selle jumala omakvõtmise ja ohverdamiste läbi ta jõud üha suurenes ning saarerahva elujärg aina paranes; kuni polnud enam jumalale kedagi muud ohverdada kui vaid heaoluühiskonna reeglite rikkujaid.
Kuni saarele maabus kuue laevaga teiste saarte kirju väljaheidetute kogukond, kes aastakümneid meredel seilanud ja omale kohta otsinud. Esimesel ööl kaotavad nad 12 liiget ning seepeale arvatakse, et saare jumal (sest muid jumalaid nad ei märka) on õige tugev ning see kirju kogukond otsustab seepeale tuua ohverdusi sellele jumalale - et kas siis tulemuseks lepitus või selle kogukonna võimalik häving. Peale ohverdusi ja sellele järgnenud pidustusi ilmubki Au jumal ning pakub neile ootamatut tehingut …
Selline on siis esimene kolmandik jutust ning järgnevas tuleb veel küllaga kõiksugu eetilisi dilemmasid ja fantastiliset. Hakka või soovima, et poleks seda “The Raven Tower” raamatut ära andnud, omal ajal ei jätnud see kõige sügavamat muljet ning riiulisse on ometigi ruumi juurde vaja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar