Vähe vihane lugu noortest, kes on jäänud üksi võitlema mingi tundmatu jõuga. Viimane lootus, viimane lootusetus.
Õigupoolest oleks see tekst võinud olla antoloogia avalooks, või noh, avalöögiks. Lühike ja kiire selgitus sellest, mis võiks olla hopepunk ja jätta lugejale hamba verele - igatahes loo pealkiri iseloomustab vägagi kenasti lugu ennast ja tundub sellisena sobivat kogu antoloogia ühisnimeks.
Eks nii lühikese loo ja nii paljude tegelaste puhul lähevad just tegelased vähe sassi (no välja arvatud muidugi Rille), aga autor vast tahtiski markeerida seda vastupanurühma suurust (või noh, õigemini väiksust). Ühesõnaga, minu mõistes on hopepunki üdi kenasti välja toodud ning selle taustal hulk niidiotsi, mis peaks lugejal esile kutsuma tõlgendusi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar