Kolmas lugu Darger ja Surplusi seiklustest ning üha paremaks läheb - mitte et tegu oleks üle harju keskmise tekstiga, aga iseenesest võiks mõelda sarja edasi lugemise asjus. Kui eelmiste tekstide puhul zoofiilseid armulugusid (mis küll tekstiajas pole midagi eriskummalist) ja sai imestatud, et kuhu Swanwick niimoodi edasi jõuab … siis seekord ollakse Kreeka maakolkas, kus muuhulgas elutsevad nümfid ja saatürid.
Ja muuhulgas on seal Uus-Zimbabwe teadlased, kes katsetavad seal kloostris jumalate loomist - mis muidugi tekitab kelmipaaris huvi, eriti kui nad kogevad läbi küla kulgenud Dionysose rongkäigu hullutavat mõju. Kuid teadlased ja mungad ei piirdu vaid Dionysosega - nende eesmärk on juhtida jumalate abil rahvamasse vajalikus suunas, seega luuakse ka teistsuguseid mõjutusvahendeid antiiksete jumalate näol. Kui Dionysos on ikka inimliku välimusega, siis teised loodavad jumalad on cthulhulikud kombitsalised.
“Afterwards, staring at the burning monastery from a distance, Darger murmured, “I have the most horrid sensation of déjà vu. Must all our adventures end the same way?”
“For the sake of those cities we have yet to visit, I sincerely hope not,” Surplus replied.” (lk 229)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar