Lühike tekst, kus neljal leheküljel püütakse surnuks pussitada valitsejannat. Kui juba loo pealkiri väljendab segadust, siis küsimusi jaguks küllaga, et millega siin lühiloos õieti tegu on.
Esmapilgul võiks seda pidada fantaasiatekstiks. Aga kas see on episood millestki suuremast? Või on see unenäoline lühilugu? Millest selline järjekindel pussitamine? Miks on peategelane vastu võtnud sellise töö? Miks need jumalvalitsejad on võõralt maalt (või koguni planeedilt)? Ja see salapärane “hoi” ja hingede rändamine.
Millegipärast tundub, justkui oleks see tekst kerges suguluses Manfred Kalmsteni “Kaarnalauluga”, aga … ei või ju ometi olla? Igal juhul, toimetajate poole intrigeeriv valik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar