Mingil moel ehk filosoofiline või eksistentsiaalne ulme, ehk siis lugu doktorist, kes vajadusel ravib kõik tulnukaliike ja kes on ise peagi suremas. Siinses maailmas on elust lahkumine pigem õnnelikuma olemise algus, ning ta kliinikusse vastuvõtule saabuvad tulnukad püüavad teda lõbustada kõiksugu vempudega, aga noh … mingil moel see peatne elust lahkumine siiski morjendab doktorit.
Aga loo lõpus tabab teda inspiratsioon, mil moel võiks edasi eksisteerida.
Järjekordne Lafferty paduvabausutavusega tekst, kus maailm toimib oma vabade reeglite järgi ning tegelaste omavaheline jutuvadin on ühtaegu naljakas ja masendav, või siis mingi veider kvaasireligioosne sonimine. Tõepoolest, selliseid tekste ei saa palju järjest lugeda, aga kui mõni algaja autor otsiks võimalusi väljendusvabaduseks, tasuks näiteks see kogumik küll kätte võtta. Mina vist ei suuda neid tekste kokku võtta, see oleks juba honorari väärt tegemine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar