Järjekordne lühilugu hirmsast külaelust. Karjane tuleb loomadega peremehe õuele, seal hakkab vasikat peksma, et seda emast eemal hoida: niikuinii näevad nad üksteist viimast korda.
Peksmist näeb peremees, kes tuleb just õetütart magatamast. Peremees hakkab omakorda peksma karjast, kes peagi lööb pea vastu kivi ja kaotab meelemärkuse. Omakorda saab peremees infarkti või midagi. Peksmisest oimetu karjane loivab viimaks koju, kus ta peagi võetakse kinni, süüdistatuna peremehe tapmises. Ja leinakellad helisevad, sest surnud mees on küla kogukonnas tähtsal kohal.
Et siis selline … külakoledus. Väärastunud hellad tunded ja plahvatav vägivald. Tasapisi tekib tunne, et sellelt autorilt ei oskagi muud oodata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar