Kogumiku nimilugu on kahest naisest, kelle teed ristuvad kuskil kolkas. Vanem naine näeb mereranda jõudnud päästepaati, milles lebab teadvusetu noorem naine. Merehädaline turgutatakse üles, selgub, et tegu on muusikuga siin kandis liikunud kruiisilaevalt, kes oma tarkuse tõttu ronis laeva päästepaati ja vabastas selle siis kruiisilaevast.
Tasapisi avaneb loo maailm - kruiisilaev on mitu aastat järjest sama seltskonnaga meredel seilanud, samal ajal kui muu maailm elas üle ühiskonna lagunemise (mis põhjusel täpsemalt, jääb selgusetuks - juttu on küll tehnoloogia kokkuvarisemisest). Laev vältis kontakti kuivamaaga; omanikud olid ostnud ühe soojameresaare, kust muretseti provianti. Reisijad ei tea õieti, mis vahepeal juhtunud on (pole tehnoloogiat, pole internetti).
Üha süngemaks avanevast maailmast hoolimata on siin ka helgem noot, ehk kuidas kaks naist leiavad mingisuguse üksteisemõistmise. Hoolimata kõigest sellest, mis neid on tabanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar