12 detsember, 2009

Cormac McCarthy – Tee (2008)


Raamat inimesele, kes tahab lugedes tunda ebamugavust, lootusetust, ahastust, üksildust jne jne. Kõle ja kalk tulevikumaailm, kus polegi elu suurt säilinud, on vaid hingitsemine jäänuste varal. Elava looduse (ainsaks) krooniks on täisealised mehed, sest enamik naisi ja lapsi on toiteainete vaeguses läbi kepitud ja ära järatud. Niiet tegemist pole just jätkusuutliku maailmaga. Elu on hädaorg. Tekst kui õudusunenägu, loed ja loed ning mõtled, millega see agoonia lõppeb. Pea kõik omadussõnad on negatiivse alatooniga, algul oli mõte et märgiks mõnelt leheküljelt ära, milliseid tõlkija on kasutanud, aga ikka ei viitsinud. Raamatust olevat ka film, ei kujuta ette, et seda vabatahtlikult vaataks.

Oeh, vägev tekst, hea litakas kuhugi füüsilise heaolu keskmesse. Igal juhul, ei tuumarelvastusele.

nädala autor
danzumees
trash can dance
sirp
südamelähedaselt
sakala
raamatutest
baas
trakyllmaprokrastineerinj2lle
marcalt maailmale
vein & raamat

Kommentaare ei ole: