Autori tutvustuse järgi on see tekst ilmunud 1968. aastal ning näib olevat väga terav satiiriline sõnavõtt politsei toimimise asjus.
Komissar Matadeen valitakse välja, et esindada ja aidata Kuu võime nende korrakaitseorganite töö tõhustamiseks - kuna kuulu pärast on India politseisüsteem vägagi tõhus kuritegude lahendamiseks. Matadeen toimetatakse (tema nõudmisel) sireeni tuututava kosmoselaevaga Kuule, kus ta siis avastab hästitasustatud, aga hädise politseiorganisatsiooni. Esimese asjana nõuab Matadeen töötajate palkade viiekordset vähendamist: politseinik ei tohikski palgast ära elada.
Tõepoolest, peale palgavähendust tabab küll neid šokk, aga seejärel võtavad jalad alla ning hakkavad tarmukalt ringi tormama. Kuid Matadeen teab, et kuritegude avastamiseks ei piisa vaid alamakstud ametniku energiast … ja selleks tutvustab ta kuulastele oma meetodeid, kuidas ja mil viisil leida kuriteole süüdlane (sest noh, lõpuks jumal ikka karistab süüdlast). Kuu tavakodanikud, kurjategijad ja ametivõimud kogevad midagi täiesti uut …
“‘A murder has occurred. Eventually, someone will be convicted. It’s not for us to worry if it’s the actual killer or someone innocent. All human beings are equal. In each of them is present a bit of the same god. We don’t discriminate. We’re humanists.
So, the question actually is: who ought to be proven quilty? And that depends on two things. One, has the man been nuisance to the police, and two, will his conviction please the men at the top?’” (lk 11)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar