Sam J. Miller - Let All the Children Boogie (The Best American Science Fiction and Fantasy, 2022)

 

Eelmise looga sarnane ehk kaks 16-aastast noorukit avastavad, mis on see sõprus ja hoolimine. Autor läheneb teemale tänapäevalikult - loo peategelane on küll neiu, aga ta uus sõber … tema puhul pole loo lõpuni selge, kas tegu noormehe või neiuga. Vahel nagu üks, vahel teine, aga mis see tähtsust omab - tähtis on inimene siin ja praegu (kuigi jah, tollastes oludes (tegevus toimub 1991. aastal) kallistada või käest kinni hoida õieti ei saa - äkki keegi näeb).

Noored siis esmakordselt kohtuvad plaadipoes, kus satuvad rääkima hilisõhtuse raadiosaate juhtumist, kus ühe väga hea laulu lõppu ilmus korraga mõistatuslik hääl katkendliku sõnumiga - ja see hääl ilmneb (ka saatejuhi üllatuseks) järgnevatelgi kordadel, taas mõistatuslikud sõnumid justkui tulevikust. Üksteist leidnud noored hakkavad uurima selle hääle päritolu (niisamuti tegeleb sellega sõjavägi). Tulemus kui selline üllatab noori.

Et siis ulmeline armastuslugu või midagi sellist, mis peaks mingil moel lootust sisaldama või nii. Eks selline LGBT temaatika on siin igati tugev (eks autor ole sellest varemgi kirjutanud), natuke harjumatu ole see, kuidas peategelane kirjeldab loo lõpuni oma uut sõpra “they” kaudu.

“Only then did I realize: I didn’t know what gender they were. And, just like that, with the silent effortless clarity of every life-changing epiphany, I saw that gender was just a set of clothes we put on when we went out into the world.” (lk 149)