Kolmas lugu Albia maailmast ja jällegi võrdlemisi iseseisev (muidugi, võimalik on, et mingil on need rohkem ühendatud - aga hetkel veel ei oska kokku panna suurt pilti).
Albia tööstuslinna sattunud emigrant avastab, et kodumaalt lahkumine ei ole midagi paremaks teinud, keegi ei taha talle siingi tööd pakkuda. Viimaks korjab ta üles kohalik gäng - võimalus on nendega ühineda, kuid selleks tuleb võita usaldusväärsus ühe ülesande täitmiseks (milleks on vaja inimest, keda kohalikud ei tunne).
Ülesandeks on gängi palgalehel oleva politseiniku linnast välja toimetamine - teada on, et peagi võetakse politseinik vahi alla. Emigrant saab teejuhiks kaasa noore naise ja algab retk politseiniku päästmiseks … mis päädib aga sarimõrvari otsimisega.
Jekimovile omaselt tempokas tekst, kus ühe ööpäevaga saab juhtum enamvähem lahenduse - ses suhtes igati sarnane eelmise Albia tekstiga. Aurumaailmale omaselt taamal suitsevate korstnate all töölisklass, kes peab tegema tööandjaid ja riiki rikkamaks - eks võrdlemisi harjumatu ole eesti autorilt lugeda töölisklassi vaevadest, aga tõepoolest, juba aurupungi olemus nõuab tahma ja higisemat lähenemist.
Ent tõesti, kas need kolm Albia juttu saavad mingi suurema tähenduse? Läbi romaani või mõne pikema teksti. Või nii.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar