Lugu lõputööd kirjutavast Andyst, kes ei saa kuidagi tööd valmis. Noh, ta korterikaaslasel on tüdruk, kellega see ohjeldamatult seksib ja üleüldse, Andy pole nagu õieti omadega kohal.
Aga siis helistab talle üks ammune naistuttav ja pakub Andyle ta elukohas olemist (et lõputööd viimaks rahus kirjutada!), kuniks naine käib haiget õde ja ta lapsi aitamas. Naise üürimaja paikneb kuskil Vermonti metsades ning nagu lubatud, on see üldiselt vahva koht, kuid tuleb meeles pidada kaht reeglit - peauksest ei tohi sisse lasta maja omanikku Skinderit ja tagauksest tuleb sisse lasta selle Skinderi ükskõik milline sõber ja lasta neil majas peatuda niikaua kui nad soovivad (no suur maja, seal mitu magamistuba). See on Andy jaoks … veider, aga naistuttava järgi ei pruugi sel ajal midagi juhtuda.
Ja mõne päeva pärast ongi tagauksel üks ilus, kuid kummaline naine. Kes avaldab peagi soovi Andyga magada, ja nii mitu järgnevat päeva. Muus osas nad suurt kokku ei puutu. Viimaks tutvustab naine noormehele seente tarvitamise võlumaailma ja see paneb Andyl katuse sõitma või siis hoopis avab uued tajud: sest peale naise lahkumist hakkab sealt majast igasuguseid olendeid läbi saalima. Ja tuleb ka maja omanik. Aga peagi on see lõbu läbi, sest naistuttav naaseb õepere juurest ja saadab mehe pikema jututa minema. Ja Andy edasine elukäik … on mõnelgi moel mõjutatud seeneaurusena kohatud tegelastest.
Päris pöörane lugude jutustamine, kus muuhulgas võiks selguda ka maja omaniku Skinderi päritolu … või siis mitte. Igatahes igati meeldiv psühhedeelia. Teksti lõpp ehk läheb minu jaoks veidi mööda, aga samas - miks mitte. Lugu ilmunud Shirley Jacksonile pühendatud antoloogias, sellest siis see majamotiiv.
Mingis mõttes võiks öelda, et see on nö klassikalisem kirjandus (koos näiteks Beari ja Hopkinsoni tekstidega) võrreldes ülejäänud antoloogiast seniloetud autorite tänapäevaste angstidega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar