17 detsember, 2018

John Scalzi – Zoë lugu (2018)


Üsna traditsioonilise vanakooli ulme laadis kirjutatud lugu inimeste ja mõistusega olendite konfliktist, ikka selle nimel, et kes saaks kosmost valitseda jne. Ainult et autor teeb muidugi selgeks, et ega inimesed ole miskid universiaalsed kullanupud ning konflikti lahendamiseks (muidugi, kõik eelnevad raamatud on selliseid konflikte täis) peab loo peategelane Zoe tegema õige eetilisi otsuseid … mis seavad kahtluse alla ta lähedaste ellujäämise võimalikkuse. Aga et tegemist on siiski vanamoodsas laadis ulmega, siis ka võõrrassid arutlevad üsna inimlikes kategooriates selle üle, mis võiks olla … midagi sellist, mis iga olendit … Nojah, noh.

Mitte et ma suurt mäletaks, aga selle raamatu puhul on tegemist „Viimase koloonia“ romaani paralleelsündmustega ehk siis kuidas näeb ja mõjutab Roanoke’i saatust Johni ja Jane’i kasutütar Zoe, kes on teatavasti niisamuti jumala staatuses „Tondibrigaadide“ pahalaste võõrrassile. Tegemist on teismelise neiuga, niisiis võiks romaani näha kui YA kirjandust, kus siis on kõiksugu … emo värke. Mis ei tekita minus just suuremat vaimustust, aga samas Scalzi romaanid ongi selgelt tänapäevase meelelahutusliku ulme raudvara.

Aga et YA, siis ma ei oska seda õieti hinnata. Kõik need noore inimese õnneotsingud ja väljaelamised ja muu sellised … no ega neid polekski õige niisuguse tegelase puhul maha vaikida. Scalzil on veel hulgaliselt romaane, mida võiks eesti keeles lugeda (mitte et ma oleksin muud peale „Redshirtsi“ lugenud (kuigi riiulis kogub tolmu veel midagi), see nüüd vaevalt eesti lugejale suuremat rõõmu pakuks, kuigi tegemist on tõesti laheda meelelahutusega); huvitav, kas kirjastus Fantaasia jätkaks ta loome tõlkimist (mitte et tõlkija ise sellest loomest vaimustuses oleks, nagu näha ulmekirjanduse baasis olevast arvamusest)? Oleks vähe tummisem meelelahutus kui Brust ja Butcher

Plusspoolele võib julgelt kanda selle, et on kasutatud kaasaegset kaanekujundust, mis ei karga piinlikkustundega silma (samas see viimane kaanekujundus on tõesti lahe).



Kommentaare ei ole: