Mõnda aega juurdlesin, et kas
olen selles loos pettunud või lihtsalt pettunud. Loo edenedes niisugune
arusaamatus muudkui kerkis, loo lõppedes … noh, jõudsin järeldusele, et teksti
üksikosad on iseenesest huvitavad, samas aga ei moodustu neist minu jaoks
miskit ühtset tervikut (mitte et tegu oleks segase panemisega vms – ei,
lihtsalt ei teki kaasaelamist).
Et siis on fantaasiamaailm, kus
kaks võlurit (eakam naisõpetaja ja ta noorem meessooline õpetatu) asuvad uurima
müsteeriumi, kus ühte neist võluritest justkui mustatakse, paisates turule
selle võluri töid kopeerivaid hädiseid tooteid. Lõpuks saladus selgineb (vähemalt
ühe võluri jaoks).
Bear oskab muidugi kirjutada, aga
see tekst on lombakas – asi, mis on seni sellest antoloogiast loetud tekstide
puhul kuidagi häirima jäänud. Jutul pole õieti saba ja sarvi: kulgeb küll
punktist A punkti B, eripärane maailm on loodud, aga lugu kui selline lohiseb
kuidagi kaasa. Et siis aurufantaasia eest mõned plusspunktid, sellest siis nii
kõrge hinne.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar