Loo peamine pluss on ehk see, et
sel on võrdlemisi hiinapärane olustik (seda küll kuskil tulevikus ja laias
ilmaruumis), aga muidu käsitleb seda, et mida on kunstnikuks olemiseks vaja
(või ohverdada). Ehk siis lugu mehest, kes soovib ebaausate võtete abil
tunnustatud ja heaks kirjanikuks saada. Selleks püüab ta ühe erilise agentuuri
abil saada viie omas žanris ilmatuma hea autori parimaid oskuseid. Tulemuseks
on muidugi vaimne õnnetus ja ebaedu eraelus.
Oh issand küll, on küll igati
ulmeline keskkond ja puha (ja no eks algul pealkirja tõttu ootasid veidi …
huvitavamat lähenemist), aga et selline kunstniku hingeelu tilulilu valida loo
selgrooks, no see teeb natuke nõutuks. Muidugi, kujundina pole siin ainult
juttu loomeraskustest, eks see ole ka eksistentsiaalse oleku teema … Aga küllap
on mul allergia selle asjus, kui autor käsitleb kunstiteose loomise raskustest
jne. Ja et loo lõpp ei loo ka just uut tähendusvälja, siis on tulemuseks üsna
staatiline pettumus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar