Charles de Lint - Bridges (Dreams Underfoot, 2003)

Lugu noorest naisest, kes peale keskkooli kolis Newfordi, et alustada elu puhtalt lehelt. Kooliajal oli ta mõned aastad üsna vabameelne poistega suheldes, kuni viimaks jõudis tõdemusele, et poisid tahavadki temalt vaid üht ning ta ongi tuntud kooli litsina. Igal juhul, Newfordis tahtis ta vaba sellest enda lolluse tagajärjest, leidis töö ja elamise ning vältis suhteid meestega. Kuni viimaks üks töökaaslane teda kohtingule kutsus: aga siis tahtis temaga vaid autos keppida. Nimelt oli töökaaslane tutvunud neiu ühe endise koolikaaslasega, kes siis oli rääkinud talle selle koolipõlve kuulsusest.

Neiu keeldus ning selle eest viskas mees ta autost välja - pimeduses, 20 miili Newfordist eemal. Mis muud kui hakata tagasi kõndima ja loota, et mingid järjekordsed vändagängsterid ei proovi teda üles korjata. Üksinda kõndimine paneb teadagi mõtted tööle ja erilist rõõmu need ei tekitanud.

Üht vana puusilda ületades aga … satub ta veidrasse maailma täis sildasid, kus kõnnivad ringi üksikud inimesed (paistab, et ajakirjakaane kujundus on lähtunud just sellest jutust). Üks mees hakkab ta teejuhiks ning selgitab, kuhu noor naine sattunud on: nimelt unustatud/peidus maailma, kuhu satuvad vaid kõige õnnetumad või lootusetumad inimesed. Neiul tekib nüüd probleem - kuidas siit minema saada? Aga kas ta peakski?

Et jah, selline õnnetukese lugu, mis on veidi lihtsameelne tänapäevane muinasjutuke. Aga jah, jällegi on kangelaseks neiu, keda pole küll otseselt vastutahtsi seksuaalselt väärkoheldud, aga kes on vähe naiivne ja seetõttu saanud külge soovimatu kuulsuse.