“Sündmuste horisont” tundub muutuvat raamatusarjaks, mil tasub silma peal hoida – pakutav raamatuvalik on igati loetav. Kaanekujundused hakkavad üha enam sarjalikumaks koonduma (pole vaadanud, kas alati sama kujundaja – vist mitte), ehk siis sobilikud leidmaks omale kindlat nurka raamaturiiulis (huvitav, kas leidub ulmekaugeid lugejaid, kes sel põhimõttel nende raamatutega oma riiuleid täidaks? Noh, miks mitte, parem need kui mingid suvakirjastuste õudused). (Kusjuures tuleb välja, et see alles kolmas sarja raamat, mida lugenud; ning ajus moodustunud kahtlased lühiühendused mingite valede mälestustega.)
Eelneva kiidukõne järel tuleb öelda, et raamat ise polnud just paeluv – aga lihtsalt seepärast, et not my cup of tea. Ei saanud just adrenaliini- või mõtte- või campilaksu. Languse osa oli ehk huvitavam kui eelnev 60% raamatust ehk jahumist lendamise ja eetiliste otsuste üle. Konkreetne elu- ja edulugu – algusest otsani. Feodalismi ja tärkava demokraatia (?) konflikt, tõde ja õigus, kohusetunne ja südametunnistus, eetilise käitumise eri pooled ning põhjused ja tagajärjed (üsna jabura lause olen moodustanud, kuidagi on vaja pseudotada). Omamoodi keskaegsusest hoolimata on lendajate ühiskond üsna võrdõiguslik (maagaseotute puhul ei oska võrdõiguslikkusest rääkida, raamatus pöörati neile vähe tähelepanu).
See iidne kosmoselaeva hädamaandumine ja kosmoseelanike järglaste põlvkondade mandumine raamatuaegse sündmustikuni meenutab pisut Tarlapi romaani. Algul jäi mulje, et tõlge on kuidagi kobav, angloameerikalik? Noh, hiljem vist nii silma ei torganud.
baas
sex, drugs and great books
tõnise lugemispäevik
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar