P. Djeli Clark - How to Raise a Kraken in Your Bathtub (The Best American Science Fiction and Fantasy, 2024)

 

Klassikalise ulme austajad võivad rõõmustada - siinse loo üks oluline taustategelane on kapten Nemo, kes ikka võitleb oma kodumaa vabaduse eest ning üleüldise kolonisatsiooni vastu. Kuid Briti impeeriumi all ei kannata üksnes indialased, muuhulgas on nende võimu all mereinimesed - rohelise nahaga pikakasvulised humanoidid, keda juhivad merineitsid ning kes jäid peale pikka sõda Briti impeeriumile alla. 

Ja nagu ikka, koloniaalvallutuste tagajärjel tulevad vallutatud muuhulgas elama impeeriumi südamesse Londoni, kus siis elab selle loo peategelane, äsja abielusadamasse tüürinud ametnikust noormees, kel on suur iha saada rikkaks ja tuntuks - nojah, ametniku karjäär seda vajadust ei rahulda. Seepärast on tal tekkinud rikastumiseks salapärane plaan - mille tarvis on ta kaugelt lõunamaalt teinud ühe tellimuse: talle saadetakse krakeni muna koos õpetusega, kuidas sealt kraken kätte saada ja üles kasvatada. Jajah, loo pealkiri on igati täpne; peategelane matab sellesse projekti kõik säästud, mis kaasnesid abiellumisega ja tulemuseks on … Kapten Nemo rõõmustaks!

Võiks öelda, et tragikoomiline tekst ehk siis ühe inimese ambitsioonid ja kuidas nende elluviimine nii haledalt lõppeb. Ja samas muidugi see kapten Nemo ümberkirjutamine ja kolonialismi peegeldused. Ja viktoriaanlikud väärtused. Eks võiks samuti öelda nagu Cornelli puhul, et päris filmilik tekst, aga kuidagi … vaimukam ja mitmekihilisem.

P. Djèlí Clark - What I Remember of Oresha Moon Dragon Devshrata (The Book of Witches, 2023)

 

Väikses rannakülas käivad hooajati ühed kummalised nõiad. Ükskord aga saabub ebatavalisel ajal üks selline ja teatab külaelanikele, et tal on neile halb uudis - nende küla ründavad peagi mingid müstilised meresõitjad. Nad põletavad küla maatasa, tapavad täiskasvanud ja müüvad lapsed orjadeks. Uudis on … põrutav. Nõid pakub lahendust: ta päästab küla. Hinnaks on aga see, et nõid saab jääda nende juurde püsivalt elama. Küla nõustub.

Nõid laseb endale ehitada vägeva kivimaja ning asub siis tegema hiiglaslikku monstrumit - mille ehitamise eest maksab küla hingehinda. Viimaks valmib hiigelsõdur ja sellele puhutakse hing sisse. Misjärel jääb see seisma sinna, kus ta püsti sai, vaadates merele.

Küla … muutub rahutuks. Saabub erakordselt karm talv ning kogu selle aja vahib küla pealt, kuidas nõid lõbutseb ühe lesknaisega. Monstrum seisab ja kattub jääga, ellu puhutud masinavärk tema sees tuksub selliselt, et ei lase korralikult magada. Talv venib ja venib, hakatakse mujalt uurima, kas keegi teab midagi nende hirmsate meresõitjate kohta - ei midagi. Paistab, et nõid on neid lohku tõmmanud, lisaks toonud külale hädasid kaasa. Peale järjekordset õnnetust otsustatakse temaga arved õiendada …

Lugu on jutustatud läbi 12-aastase tüdruku silmade, kes on sellest nõiast lummatud ja eks nõidki on teda tähele pannud, muuhulgas on just tüdruk see, kes puhub sellele hiiglaslikule vahisõdurile hinge sisse (see vast pole küll miski aurupunk).

Eks küla on nagu on - paras ports lihtsaid inimesi. Nõiaga lepingu sõlmimise asemel võinuks nad ise pühenduda küla kaitsmisele, aga ei, lihtsam on ikka loota kellelegi teisele - õieti adumata, mis see võib kaasa tuua. Kui autor on muidu eelkõige tuntud oma Egiptuse-aineliste džinnilugudega, siis see on üsna tavapärane fantaasiamaailm (mitte et need kaks lugu, mida varem lugenud, oleks kuidagi seotud selle džinnimaailmaga).

P. Djèlí Clark - If the Martians Have Magic (The Year's Best Fantasy 1, 2022)

 

Tekst, mis esmapilgul näib rohkem SF kui F, aga samas kui lähemalt puurida, siis see puhas sõltuvus maagiast teeb loo tõesti pigem fantaasiaks. Mitmed žüriid valisid selle oma aasta parimate lühilugude hulka, eks natuke võib seda mõista.

Tuleviku maailm on kahel põhjusel praegusest erinev. Esiteks seal töötab reaalselt maagia; tegu pigem Aafrika loodususunditest lähtuva süsteemiga. Teiseks on maalastel vägagi tuntav kontakt marslastega - niiet nad on pidanud üle elama marslaste kolm invasioonikatset. Kuid nüüd on (vahe)rahu ning maalased püüavad uurida neid Marsilt pärit eluvorme, kes on sellised tarumentaliteediga mitmepealised kombitsalised või midagi sellist.

Loo peategelane ongi marslaste entusiast, kes elab koos ühe kolmikpealisega olendi(te)ga, ja kes arvab, et marslastel on pakkuda maalastele midagi enamat kui lihtsalt sõjakat kontakti. Seda enam, et temaga ühenduses olevad marslasedki leiavad, et nad on taasavastamas oma unustatud maagiat. Kuid teised maalased ei taha kuuldagi midagi sellest, et anda marslastele võrdsed õigused maalastega.

Ei tekkinud just erilist lugemiskontakti, samas muidugi intrigeeriv fantaasialoome. Eks siit võib välja lugeda Teise/Võõra teemat, kuidas nendega suhestuda jne. Ainult et sisserändajate asemel on … marslased; ja sealne heaoluühiskond põhineb maagial.

P. Djèlí Clark - The Secret Lives of the Nine Negro Teeth of George Washington (The Best Science Fiction & Fantasy of the Year 13, 2019)

Fantaasialugu Aafrika maagia transformeerumisest afroameerika maagiaks läbi orjandusloo. Ja ega nende üheksa hamba endise omaniku elulugude hulgas pole vaid Aafrika juuri; läbi orjanduse vaatenurga saab maagiliseks ka lääne-, ida- ja antiikmaailma teadmised.

Muidugi on see läbinisti kaasaegse Ameerika juurte lugu (ühe hamba loos on ka tugev Ameerika pärismaalaste lisand), mis eelkõige võiks kõnetada tänapäeva ameeriklasi; kuid samas on siin ka küllaga huvitavat mentaliteediloo huvilistele – kas nüüd just maagilise realismi laadis , küll aga kasvõi rahvausundi ja muidu folkloori võtmes (samas, tegemist on siiski ilukirjandusega, mitte pärimusega – aga mingist mentaliteedist võiks ikka aimu saada).

Ja kui ikkagi mentaliteedist mõelda (huvitav, millest ma küll eelmises lõigus kirjutasin?), siis tekiks siin sama küsimus mis Marlon Jamesi romaani puhul – kui palju kajastub siin reaalset mentaliteeti (selle postituse lemmiksõna!), kui palju autori fantastilisust. Aga nagu öeldud – ilukirjandus on vaba.

Igal juhul, tegemist on Nebula auhinna lühijutu kategooria võitnud tekstiga.