Jane Yolen - Become a Warrior (The Year's Best Fantasy and Horror 12, 1999)

 

Muinasjutulik lugu väikesest printsessist, kelle isa ja vennad tapetakse lahinguväljal. Lahingule järgneval ööl käib ta üksi isa laipa otsimas ning lubab selle juures, et ta maksab kätte. Hommikul lossi naastes laseb ta endale lõigata poisipea, näppab langenud venna toast pistoda ning põgeneb salaja lossist, et vältida sinna jäänud naiste vaenlaste sõdurite meelevalda jäämist. 

Ta leiab elukoha ühes kauges linnas, kus tegutseb köögiabilisena, kuni ei suuda enam varjata neiuks sirgumist. Siis ta põgeneb sügavasse metsa, elab seal mitmeid aastaid enamvähem metsistudes - ja samas kaunitariks sirgudes.

Kuni ühe printsi jahikoerad ta ümber piiravad ning prints viib ootamatu jahisaagi lossi. Milline armumine! Ja milline kättemaks.

Elegantne muinaslugu, kus taustal kirjeldatakse kõiksugu brutaalsusi - kuni siis selle loo loogika järgi jõutakse vastava finaalini. Meisterlik värk.

Jonathan Strahan - The Book of Dragons (2020)

 

Ootamatult mõnus lugemiselamus võrreldes Strahani viimaste teadusliku fantastika antoloogiatega (“Made to Order”, täiesti lootusetult pooleli on “Mission Critical”). Enamus tekste on pigem positiivsed kogemused, vaid mõned üksikud jäävad igavaks või siis väheste teadmiste tõttu kaugeks. Lohe / draakoni teema on paneb muidugi ootama peamiselt high fantasy värke (või noh, padufantasy), aga selliseid lugusid on tegelikult vähe (eelkõige torkavad pähe Parker, Elliott, Nix, ehk ka Swanwick). Pigem kõiguvad enamus tekst science fantasy ja ulme kandis (vist mõnusaim näide on JY Yangi lugu maasarnastamiseks kasutatava jumal-draakoni juhtum).

Kui algul arvasin, et see antoloogia on jätk Gardner Dozois koostatud “The Book of Swords” ja “The Book of Magic”, siis Strahani poolt jääb küll otsene side mainimata ning kahtlemata on see raamat parema kvaliteediga kui Dozois viimaseks jäänud originaalloomingu antoloogiad. Minu jaoks senikogemata autorid sai siit neli - tuntumatest McKillip ja Robson (igati lahe lugu!), täiesti uuteks nimedeks on White ja McCaffrey.

Mõneti kahju on selles, et antoloogia luuleautorid on pea kõik huvitavad proosakirjutajad (Jane Yolen, Jo Walton, Beth Cato, C. S. E. Cooney, Theodora Goss) - teadupärast on võõrkeelset luulet proosast hulga raskem lugeda, seega kuigi olen nende luuletused läbi lugenud, ei hakka neid kuidagi kommenteerima.

Elle Katharine White: Matriculation 3/10

Zen Cho: Hikaya Sri Bujang, or The Tale of the Naga Sage 5/10

Daniel Abraham: Yuli 5/10

Ken Liu: A Whisper of Blue 6/10

Brooke Bolander: Where the River Turns to Concrete 6/10 

K. J. Parker: Habitat 6/10

Ellen Klages: Pox 4/10

R. F. Kuang: The Nine Curves River 5/10

Kelly Barnhill: Lucky's Dragon 5/10

JY Yang: The Exile 6/10

Peter S. Beagle: Except on Saturdays 4/10

Kelly Robson: La Vitesse 6/10

Kate Elliott :The Long Walk 6/10

Garth Nix: Cut Me Another Quill, Mister Fitz 5/10

Seanan McGuire: Hoard 5/10

Aliette de Bodard: The Last Hunt 4/10

Ann Leckie, Rachel Swirsky: We Continue 7/10

Todd McCaffrey: Small Bird's Plea 4/10

Michael Swanwick: Dragon Slayer 6/10

Patricia A. McKillip: Camouflage 5/10

Sarah Gailey: We Don't Talk About the Dragon 5/10

Scott Lynch: Maybe Just Go Up There and Talk to It 6/10

Jane Yolen - The Barbarian and the Queen: Thirteen Views (The Year's Best Fantasy & Horror 15, 2002)

Tegemist on omamoodi kirjandusliku jutustamise võimaluste läbimänguga, seda siis pealkirjas nimetatud isikute läbi. Nii võib kuninganna olla hoopis Queeni perekonnanimega isik, barbar aga hoopiski Barbie; ja kõiksugu muud võimalused, kuidas seda kohtumist läbi viia (üldjuhul on need vähe … kuumemad).

Tuleb muidugi tunnustada autori teravmeelsust erinevate võimaluste läbikatsumiseks, nii võib siin kohata nii stiilipuhast kuninganna Elizabethi või Pocahontast või tavaameeriklasi või muinasjutulikke kangelasi. Eks teksti võinuks algusest peale lugeda autori nö jutustamisjõuproovina, peale mitmeid võimaluste läbikirjutamisi lasin end viimaks lõdvemaks ega jätkanud võimaliku ühendava narratiivi otsimist. Miks mitte, eksole.

Jane Yolen - Memoirs of a Bottle Djinn (Beyond the Woods, 2016)

Muinaslugu orjast ja džinnist. Peategelane on vana kreeklasest meremees, kes on juba mõnda aega araablaste juures orjaks. Elul pole väga vigagi - peremehele see vanem ori meeldib, kuna tegemist teravmeelse mehega. Ainult et… ikkagi ori. Ei saa naisi, ei saa juua, kuna araablaste juures on see keelatud.

Mingi lohutus on mere äärde minek… kust ta ühel päeval leiab randa uhtunud pudeli. Vein! Aastaid pole saanud, sest keelatud värk ning vahele jäämisel võib järgneda hirmus karistus. Kuid endine meremees ei suuda neeludele vastu panna ning tõmbab pudelilt korgi. Tema suureks pettumuseks tuleb pudelist vaid aurujuga välja ja kõik… see aga moodustab peagi naisekuju. Milles võib ära tunda džinni, mis pakub orjale ühe soovi täitumise vaimu pudelist vabastamise eest. Kuid mees ei oska õieti midagi soovida - vabana ei saaks ta enam vana mehena merele minna, pealegi on ta peremehe juures kõrges hinnas ja ei pea tavaorjade töid tegema. Ja no naised ja raha… araablannad pole võrreldavad kreeklannadega. Ori siis otsustab, et annab oma soovi džinnile, las see valib, mida tahab. See teatab, et eriti mõttetu raiskamine ning valmistub ära lendama, kui korraga… kohalikud korravalvurid tahavad orja surmata, kuna see teeb rannal nii kahtlasi tegusid. Ori siiski pääseb džinni abiga, aga sellel on oma hind.

Et siis mõneti ebatraditsiooniline lahendus niisugusele džinnivärgile - muidugi, see lugu pole mõeldudki lastele unejutuks. Ori on päris hea tegelaskuju - maailmanäinud seikleja ja samas aju poolest elukogenud, igasugu pudipadi ei pane paratamatult süda kiiremini pekslema.

ulmekirjanduse baas