Mehis Heinsaar - „Laul sai valmis,” ütles Erni. Ikka Ennost mõteldes (ja teda kuulates) (Looming 1, 2026)

 

Heinsaar jagab oma vaimustust Enno loome asjus - ja leiab, et ehk on Enno oma tagasihoidliku luulega (mida küll Enno ise nimetas lauludeks ja mis jäid tema eluajal Tuglasele ja Suitsule hambusse: “miks ei loo Enno midagi uut?”) tabanud hoopis algheli. Mille siis on leidnud nii 20. kui ka 21. sajandi klassikalise muusika kui ka folkarid ja popparid ja kes kõik veel - omamoodi godzilla on nende hulgas Anne Maasiku esitatud “Rändaja õhtulaul”.

“Kas võib siis ütelda, et see vapustavalt intensiivne lihtsus ja selgus, mis Liivi luules olemas on, tuleb Enno luule puhul justkui kauge ringina, alles lauldavaks tehtuna esile? Et just viisistatud laulu kaudu (taas)ärkab ja ehitub üles Enno “kadunud, kuldne kodu”? Siinkirjutaja arvates võib küll.

Igatahes midagi õrnalt mängulist ja imeliselt olevikulist heliseb Enno sõnadele tehtud lauludes. Võib-olla peitub üks põhjustest selles, et sõnaline konkreetsus, nüansseeritus ja mõtteline täpsus, mis luules sageli nauditav, kaotab muusikas tähtsuse ja võib hea viisi sünnile isegi takistuseks olla. Samas kui hämar ja mõistukõneline, kuid lüüriliselt ja hingeliselt laetud mõtteluule võib inimhinge tuua selguse, puhastumise, katarsise. Enno luules nii tihti esinev hämar mõistu ütlemine tuleb laulude kaudu kuulajale väga lähedale, nii lähedale, et korraga on väga “kodune” olla.” (lk 73)

Mehis Heinsaar - Kodanik Surm (Looming 9, 2024)

 

Lugu, mis iseenesest äratab pealkirjaga tähelepanu, aga jääb Heinsaare taseme kohta kuidagi keskpäraseks. Või noh, jutt areneb ja puänt on traagiline, aga samas pealkiri jääb harjumuspäraselt oodatava maagilise asemel üsna väikekodanlikuks.

Einar Kraut on keskealine mees, kel on naine ja täiskasvanud poeg. Aga siis kolib ta kõrvalkorterisse mees, kes tutvustab end kodanik Surmana. Nojah, nimi tekitab ebamugavust ja Einar hakkab end tundma järgnevate kuude jooksul ebamugavalt; aegajalt talle tundub, et justkui kodanik Surm jälitaks teda, või noh, satub kahtlaselt tihti mehe lähedusse. Einar sellest oma perele ei räägi, vaid püüab aegajalt eluviise muuta, mis annavadki üürikeseks meelerahu, kuni viimaks midagi teda tõukab tasakaalust välja. Ja ikka see kodanik Surm, kuskil taustal vilksatamas. Viimaks otsustab mees puhkuse võtta ja sõita üksi Vormsi saarele, sugulaste suvemajja.

Nojah, et Surm on kodanik. Nõmme ja Mustamäe tegevuspaigana on värskendav, eks selliseid Einareid võib muidugi igas kandis elada. Kuigi samas … võibolla just tegevuspaik tekitabki harjumatust, ebamugavust - kuigi, ega see pole just Lasnamäe vms. Et kuidagi liialt urbaniseerunud (ent samas muidugi Mustamäe mets on kohe käeulatuses). Nii võttes võib konflikt olla hoopis lugeja ootustega, mitte et autor oleks “süüdi”.

Mehis Heinsaar - Keskmaal (Vikerkaar 10-11, 2023)

 

Pole ammugi Heinsaart lugenud, ning võrreldes käesoleva aasta Loomingu ja Vikerkaare proosaga, on see päris hea vaheldus. Ei mingit kaasaja või ajaloolist painet, on vaid rännak … siseilma luuludes (muidugi, millest need siis õieti toitu saavad?).

Loo peategelane on mees, kes (arvatavasti) keskea künnisel sattus Keskmaale. Miks ta kodust lahkus, ta õieti ei mäleta, kust ta tuleb, kes ta on, ei mäleta. On vaid Keskmaa ja selle lõputu savann või puisniit või kuidas seda kooslust nüüd kutsudagi - justkui Aafrika, on justkui põhjapoolkera lõputu august. Ja see eriskummaline floora ja fauna, millele ta ise leiutab nimesid. Inimesi pole rohkem kui teised samasugused Keskmaal ringi rändajad, neid kohtab aastas ehk 3 või 4 korda. Ja kiskjaid pole.

Ehk siis paradiis vähenõudlikele, kõik on käe- ja jalaulatuses, kui natukenegi püüad (aga samas rohkem mitte). Siin naisi ei leidu; tõsi küll, jutus kirjeldatakse küll üht veidrat kopuleerimiskogemust maa-alustes urgudes. Aga ka see möödub. Päev korraga.

Eks selline Heinsaare ulmailm võiks esile kutsuda erinevaid tõlgendusi (ja kindlasti võrdlusi autori teiste sarnaste maailmadega), aga samas … miks mitte võtta seda kui meele retke, eemale sellest hukutavast maailmast.

“Tavaliselt teab küsija kõike seda juba omast käest, aga küsib ikka, sest tore on ju küsida, et siis kuulata inimese häält ja vaadata, kuidas teine täpsema seletuse huvides käsi ja jalgugi appi võttes edasi seletab, mismoodi ta terve esimese aasta rändas sel Keskmaal vaikses meeleheites, kuna selja taha, teadmata suunas, jäid maha perekond, kodu ja linn, aga et umbes aasta möödudes hakkasid emotsioonid ja mälu selles osas tuhmuma, kui suur see perekond oli, kui palju lapsi või sugulasi tal oli, kui õnnelik ta selle kõige juures oli, või mis oli üldse selle linna nimi, kust ta teele asus, ning et kõiki asjaolusid silmas pidades olid nood murettekitavad muutused isegi head, kuna ühes mälu tuhmumisega oli ta sunnitud keskenduma aina rohkem olevikule ja ühele päevale, mistõttu ta meel tasapisi üha lihtsamaks ja muretumaks muutus, kuni vaikne meeleheide temas sootuks haihtus.” (lk 22)

Mehis Heinsaar - Eesti keelde sukelduja (Vikerkaar 12, 2022)

 

Lugu Karksi-Nuia eesti keele õpetajast, kelle üks 9. klassi õpilane ajab oma koolitöödes segast … aga väga andekat segast.  Viimaks võtab ta eravestluses õpilase ette ja kuuleb temalt, et see õpilane sukeldub koolitööde ajal eesti keele kirevatesse kihtidesse … ning ta jutustab õpetajale oma kõige vägevamast rännakust, mis juhtus ühe kontrolltöö ajal (mille eest oli ta õpetajalt hindeks saanud kolme, kolme pika miinusega - õpetaja mure ongi see, et lõpukirjandit hindavad teised inimesed ja siis pole noormehel mingitki võimalust saada positiivset hinnet).

No seda rännakut oleks muidugi üsna keeruline ümber jutustada, kuivõrd tegevusloogika võib käituda üsna vabalt ja samas ikkagi kindlamatele radadele naasta. Õpetajale on selge, et ta peab omapoolselt sekkuma, et eesti keelde sukelduja saaks üldse kooli lõpetada (noormehel plaan minna õppima mesinikuks).

Tekst on fantaasiarikas ja sellisena üsna lopsakas - mille puhul võib vast tänada, et see pole valgunud rohkematele lehekülgedele, kuna toimuvat on mõnevõrra raske mõistmisega kokku klapitada, kui see üldse eesmärgiks ongi: ehk ongi Heinsaare eesmärgiks lugejat lämmatada sellise koormaga, ja siis tekst lõpetada õige banaalselt. Veider värk.

Mehis Heinsaar - Ööpäevik (2022)

 

Kui möödunud nädalal selle raamatu läbi lugesin, kirjutasin ka blogipostituse mustandi valmis, aga otsustasin postituse veebruariks jätta (sest veel varem sai loetud: K. J. Parker!). Aeg lendas, kuulsin erinevaid arvamusi, kuni viimaks avaldas Loomingu Raamatukogu FB-leht video, kus Heinsaar ise tutvustab oma raamatut. Mis mõneti üllatas. Kahju, et siin avaldatud päevikutest jäi välja nö argisem osa (mahu küsimus? Pigem ikka sisuline), see oleks ehk armastatud loojast vähe tasakaalustatuma pildi andnud.

Igal juhul, lugege raamatut ja vaadake videot.

“Esmaspäev, 28. detsember

Mu hiiglasliku tahtejõuetuse rüpes olev aju on aja jooksul võtnud suure ja pehme diivani kuju, kus istuvad kõrvuti üheksa deemonit: Ihnus, Kadedus, Himurus, Kurjus, Õelus, Mängurlus, Õgardlus, Hirm, Melanhoolia.

Mu mõistus on umbne ja tuulutamata juba aastaid, aju aknad kinni paakunud, ukselukk rooste läinud ja seinad hallitusseentega kaetud - igati sobilik elamu neile. Nad tunnevad end seal nagu kodus. Istuvad vahetpidamata lobisedes või end puuderdades ja võtavad külalisi vastu - kuskilt kuhugi teel olevaid hulgustest vaime, kontvõõraid tonte, neid mu elujõul kulul lahkesti kostitades. Liha mu luudel on kuivanud ja mahlad soontes hangunud. Selle talve istun muumiana köögiaknast välja vaadates … Aga kui kunagi peaks saabuma kevad, hakkab mu pea taas võrseid välja ajama ja puhkeb salamisi õide.” (lk 50-51)

“Esmaspäev, 1. märts

Mind ähvardavad kerged nõdrameelsuse ilmingud. Diagnoos: haiguslik tahtejõuetus ja inimsööjalik lõbujanu. Pluss keskiga, mida võib mitteametlikult pidada kuuenda grupi invaliidsuseks. Aeglaselt puituv monstroossus. Sellest enam ei paraneta.” (lk 62)

“Esmaspäev, 9. jaanuar

Mõni kuupmillimeetrine deemon inimese ajus võib omada hämmastavat mõjujõudu: ta on võrdne sihitult ringi kihutava meteooriga, mis kaalub miljardi tonni.” (lk 105)

“Esmaspäev, 5. november. Gotland.

Ebamugavuse vaevunähtavad, udused maastikud, kus on võimalik vaid käsikaudu kombates edasi liikuda. Nende kaardistamine. Nendel mätlikel soomaastikel käima, isegi jooksma õppimine.

Täiskäik ebamugavuse maastikust välja mõne tehnilise vidina või stampelutarkuse abil? Tänan, ei.

Just ebamugavuse udused maastikud on praegu need, mis mind rändajana huvitavad. Nende maastike lahtiseletamatu, hirmutavalt lummusliku intensiivsuse talumine sellisena, nagu see on, nende õhurõhkude ja niiskustaseme kaardistamine. Mätaste fikseerimine ja loendamine, mis ulatuvad laukalisest pinnasest välja. Nendel edasi hüppamine sinnamaani, kuni kõvem pinnas jälle vastu tuleb.” (lk 117)

kirjakoi

Mehis Heinsaar – Roland septembris (Looming 10, 2018)

Heinsaar lahendab sisemise rahutuse küsimust jälle omamoodi ja võluvalt. Lihulas apteekrina töötav keskealine narkar Roland nimelt tõuseb oma kahtlusetunnil õhku, ja mida suurem sisemine ebakõla, seda kõrgematesse õhukihtidesse tõuseb. See, mis esimestel hetkedel näib huvitava kogemusena, muutub kiiresti õige häirivaks – lisaks turvalisusküsimusele näpistab nälg, külm ja üksindus.

Sellele olukorrale on siiski väljapääs, mille autor lahendab üpris konventsionaalses vormis ja mis on eelneva Heinsaare loome kogemuses mõneti harjumatu.

Aga Heinsaar jätkab kenadel Eesti hingemaastikel rändamist, seekord siis Lihula ja Põltsamaa teljel. 21. sajand oma tehnikaaplustühisusega on kuskil taamal, inimesed on iseendas. Vahel lõksus, vahel rahulolevalt siseilmas loovimas. See oleks justkui luubiga avastaks tolmurullide maailmast pulbitseva elu oma imepäraste olendite ja peletistega. Elu on mujal, unistajad. Pole küll vast senini märganud, et Heinsaar oleks kirjutanud morfiinist ja teistest sellelaadsetest ainetest.

Mehis Heinsaar “Härra Pauli kroonikad”. Perioodika AS (2001).

Kahtlemata on tegemist seda liiki tekstiga, mille puhul võib vajalik olla tavapärasest hoolikam sobiliku tähtede seisu jahtimine. Üks kord lugesin suure püüdlikkusega peotäie algust, tähed tantsisid silmade ees, sõnad veerisin kokku, kirjavahemärgid olid ka, aga mida võtta või jätta, ei tea. Teine kord, aga põimisid härra Pauli juhtumised end nõtkeks unenäokangaks, mida hoiab koos ootamatute seoste sisemine loogika, varem loetud lood ja ajad, ning kaleidoskoobimustritena virvendavad sisemised tõed, millest ei oska mitte arvata, kas mõtled ise lüngatäiteks välja või ongi see kõik ikka nii mõeldud.

Tunne on, et need on sedasorti lood, mille tarbeks tuleb sõnu võtta vähem asjadena ja rohkem sõnadena, sest minna iseenese sees laiuvas tühjas toas põhja ja lõunasse, itta ja läände on TEGELIKULT väga loogiline, kui taibata leppida mõttega, et kui on sees, siis võib olla ka tuba ja kui midagi otsida, siis ikka kõigist neljast ilmakaarest. Või midagi sellist.

Näib, et kõik, mida mõte pähe toob on kenasti ära joondanud üks stiilikompass, mis võimaldab heegeldada teksti ühes magusas tasakaalupunktis pärisvõimalikkuse ja seosvõimalikkuse vahepeal (kes küll teab, mida ma sellega täpselt mõtlen) ning sõnade argiste tähenduste kõma võimaldab samas südamerahus luua mulje, et sel ajal, kui parajasti sügavamat äratundmist või leidlikumat struktuuri ei toimu, käib möll sellegipoolest täie hooga ja täpselt nii nagu vaja. Ja ülesehitustest rääkides … Kui laitmatult annab kirjutada alla poole lehekülje pikkust lühijuttu? Sama laitmatult, kui mitmekümnelehelistki.

Kummalisel kombel tabasin end lugedes ka realt rikastavatelt meeldetulekutelt - härra Karma, Telefonilood, Tont nr 5, ma ei mäleta enam kelle lugu mehest, kes tartu tänavanurkadel mitmeks jagunes, et õhtuks jälle kokku koguneda, härra Ööbiku lood (mis mulle küll kunagi põrmugi meeldinud pole), Margarita jne … Eks sellised asjad kaasne muidugi nii ehk naa enamike lugemiskogemustega.

Mõned nopped:

“Aga härra Paul ei tahtnud saada tõeliseks inimeseks. Ta tahtis saada selleks, kes ta on. Ja just nimelt seetõttu sai tema lemmikmänguks edaspidi peitus.”

***

“Ja kaaren lennutas oma salli nüüd uhkelt üle õla. “Nimelt on kord aastas, just täna, Oktoobrimaal Külalise päev, ja see, et Külaliseks valiti sind, on eelkõige minu teene.”
Seepeale jäi kaaren omakorda solvunult vait.
“Ah soo -- nojah, sel juhul palun ma eksituse pärast muidugi vabandust,” laususin punastades, “olen tõesti väga meelitatud.”
Paistis, et selles piisas. Igatahes asetas pika salliga lind oma tiiva nüüd sõbralikult mu õlale ja õhkas: “Milline suurepärane melanhoolia siin valitseb, eks ole?”
“Jaa, tõesti, väga mõnus kurbus, “vastasin ma ja me kahlasime läbi päevakõrguse lehevaiba silmapiiri poole nagu sõbrad ennemuiste.””

***

“... ent konstaabel Marcellot ja doktor Üsegeid tema vastas enam polnud.
Oli kaks naeratavat skeletti.
Ühel skeletil oli seljas sinine, teisel valge munder.
“Huvitav, mis neid küll nii endast välja ajada võis,” mõtles härra Paul…”

Kirjanduslikud (eksi)rännakud Tartus (2017)

Meeldiv sissejuhatus Tartu linnalukku läbi kirjandusloo pilgu, seda siis Faehlmanni muistenditest 21. sajandi saginasse. Eksirännakud on hoolsalt kokku kompileerinud Halliki Jürma, Katrin Raid ja Maia Tammjärv; tellijaks Tartu Linnavalitsus. Raamatus enim kasutust leidvad autorid on Mehis Heinsaar, Oskar Luts, Bernard Kangro ja Mati Unt; neist Heinsaare kongeniaalne „Kõhkleja Bernard“ võiks olla Tartule hümniks – seeasemel et selleks pidada Runneli masendava finaaliga poeesiat (lk 14):

„Ma lähen, äkki vajub 

jalg justkui mädasool, 

siis näen, kuis mäe all vajub 

maa põhja ülikool.“

(lk 15)

TÜ vilistlasena protesteeriksin niisuguse blasfeemilise nägemuse põlistamise pärast! Aga noh, eks see ole tartlaste siseasi, kuidas nad endil härdust esile kutsuvad.

Lisaks Emajõe Ateena traditsioonilistele laulikutele on leitud päris huvitavaid tsitaate autoritelt, keda Tartuga ei oskakski seostada (nt Vaarandi, Viiding) või kes on tänapäeval unustusse vajuvad (nt… no läks juba meelest). Eks huvitav oleks mõelda, milline protsent tekstidest käsitleb mälestuste (unistuste) ja milline protsent autorite kaasaja Tartut; muidugi, niisuguseid kaasaegseid tähelepanekuid ongi ehk… keerulisem lugejale meeldejäävaks, nö legendaarseks kirjutada.

Minu meelest on väga tartulikke tekste kirjutanud Jüri Ehlvest ning Indrek Ryytle (takkajärgi „Tartu ilukirjanduses“ andmebaasi kontrollides selgus, et mõlemad on seal mitme näitega esindatud), aga nende Tartu jääb ehk nendesse linnaosadesse, mida selles kogumikus ei vaadeldud (et siis võib oodata veel üht raamatut?). Igal juhul see Ryytle luuletus on minu jaoks vägagi üheksakümnendate Tartu:

Uduvihm & leheprygi pargipingil joon 

kaaslastex taas hilissygis viin & depressioon 

Torkab äkki puusa sisse taskust punnivinn 

vaatad kynkalt alla orgu paistab Tartu linn

acta nubis
tartu postimees 

Mehis Heinsaar - Sügaval elu hämaras (2009)

Tegemist on kahtlemata ühe parima pealkirjaga, mis raamatule eales valitud. Ja eks luuletusedki on sellised… salapäraselt undavad ja painavad. Vahel siirad, vahel kujundlikud. Ja juuripidi sügavalt Eestimaa looduses ja Heinsaares. Siinsed luulelaenud on küll vähe… tumedamad.

Hirmu ABC

Ta ärkab sinus

veel ühe hommikuna kesk hommikut,

veel ühe eluna kesk elu,

tõsise maamehena

tõuseb ta varem kui sina,

tundes juba ette muret tänase

ja ikka ning alati homse pärast.

Ta on hoolsam kui armastus.

Ta ärkab ühes sinuga

kui armuke,

te joote koos hommikukohvi.

naudite vaadet aknast

ning vestlete õnnest.

Päevinäinud aurikuna

triivib ta piki su kuninglikke närve,

leidmata sadamat.

Ta on geenius tubade alal

millel pole uksi.

(lk 92)

Nõu

Kui kõik

tänase päeva hea

on tehtud

ja kui kõik

tänase päeva kuri

on tehtud

siis lihtsalt istu

ja ole vaikusele

seltsiks

(lk 95)

Stalker 2017: hääletusnimekiri

Eestikeelset ulmet ilmub nii palju, et aasta jooksul võib rahumeeli lugemata jätta nii mõnegi eesti autori teose või jutu (vabandust, et Reaktori või Algernoni ilukirjanduse osa ei loe, arvutiekraanilt lugemine on tüütu) või jätta mõne tõlke hilisemaks tarbimiseks (pähe torkab Grossmani romaan ja Silverbergi teine kogumik, arvatavalt Selfi romaan; üllatusega avastasin, et Yancey ja Hobbi triloogiad on lõpuni jõudnud). Igati positiivne, et tõlgitakse verivärsket ja auhinnatud raamatuid (Leckie triloogia!, VanderMeer, Novik, Brett, Schwab). Kergelt negatiivne, et YA teosed ummistavad nimekirja. Rõõm, et on eesti autoreid, kes rändavad ulme atüüpilistel radadel (vihalem, Tootsen). Kahju, et moodsat fantasyt ilmub nii vähe ja et Erseni ulmesari õhust tühjaks jooksis.

Aga jah, peamine niisiis:

Hääletamiseks tuleb reastada igas kategoorias kolm paremat.
Ei ole kohustust hääletada kõigis kategooriates – kui mingis kategoorias ei suuda kolm0e paremat leida, siis võib selle kategooria vahele jätta.
Ei ole mõtet otsida ja/või kaaluda mingit absoluutselt parimat, sest aastad pole vennad ning auhinna eesmärgiks on määratleda möödunud kalendriaasta parimad. 

Paremusjärjestused tuleb saata meiliaadressile stalker@ulme.ee 

Hääletus algab 5. juuni 2017  ja lõpeb 13. juulil 2017.

 Minu valikud:

Tõlkeromaan: 1. Gaiman „Eikusagi“, 2. Leckie „Abistav mõõk“, 3. Leckie „Abistav halastus“

Antoloogia või kogumik: 1. Heinsaar „Unistuste tappev kasvamine“, 2. C.C. Finlay „Poliitohvitser, poliitvang“, 3. „Täheaeg 15“

Eesti autori romaan: 1. Feldmanis „Viimased tuhat aastat“, 2. Maniakkide Tänav, J.J. Metsavana „Kui rumalad surid“, 3. Friedenthal „Inglite keel“

Eesti autori lühijutt: 1. Lind „Taliharjaöö“, 2. Heinsaar „Sinine mets“, 3. Viiding „Lihtne lugu“

Tõlkeromaan

Victoria Aveyard. Klaasmõõk. Pikoprint. Tõlk. Katrin Kull

Muriel Barbery. Haldjate elu. Varrak. Tõlk. Pille Kruus

Oliver Bowden. Assassin’s Creed. Taassünd. Pegasus. Tõlk. Arno Vaik

Peter V. Brett. Pealuutroon. Varrak. Tõlk. Lauri Saaber

Peter Brown. Pöörane robot. Hea Lugu. Tõlk. Jaan Sudak.

Pierce Brown. Kuldne poeg. Punase tõusu triloogia 2. osa. Varrak. Marju Randlane

Lois McMaster Bujold. Mälu. Varrak. Tõlk. Allan Eichenbaum

Simon Clark. Trifiidide öö. Hea lugu. Tõlk. Raivo Hool

Michel Faber. Imelike uute asjade raamat. Varrak. Tõlk. Aet Varik

P.I. Filimonov. Laulis, kuni kõiklõppes. Varrak. Tõlk. Ingrid Velbaum-Staub

Karen Joy Fowler. Me oleme kõik täiesti endast väljas. Varrak. Tõlk. Helen Rohtmets-Aasa

Diana Gabaldon. Rändaja 1. ja 2. raamat. Varrak. Tõlk. Lauri Vahtre

Neil Gaiman. Eikusagi. Varrak. Tõlk. Liis Karu

Kerstin Gier. Safiirsinine. Sinisukk. Tõlk. Pille Vinkel

Christie Golden. Warcraft. Durotan (eellugu). Varrak. Tõlk. Krista Suits

Sally Green. Poolmetsik. Pegasus. Tõlk Marge Paal

Lev Grossman. Võlurid. Tänapäev. Tõlk. Mart Kalvet

Blake Grouch. Tumeaine. Helios. Tõlk. Andreas Ardus

Gudule. Surnud tüdrukute klubi. Päikese Kirjastus. Tõlk. Meelis Mäesepp

John Harding. Florence ja Giles. Ersen. Tõlk Liis Väljaots

Frances Hardinge. Valede puu. Pegasus. Tõlk. Lydia Raadik

Robert A. Heinlein. Uks suvesse. Fantaasia. Tõlk. Ats Miller

Robin Hobb. Salamõrtsuka teekond. Varrak. Tõlk. Sash Uusjärv

Peter Høeg. Susani efekt. Eesti Raamat. Tõlk. Eva Velsker

Carolyn Jess-Cooke. Kaitseingli päevik. Ersen. Tõlk. Iiri Sirk.

Graham Joyce. Vaikiv maa. Ersen. Tõlk. Maria Reile

Robert Kirkman ja Jay Bonansinga. Kuberneri tõus. Fantaasia. Tõlk. Martin Kirotar

Robert Kirkman ja Jay Bonansinga. Tee Woodburysse. Fantaasia. Tõlk. Martin Kirotar

Derek Landy. Luukas Leebesurm 5: Maine möll. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

Åsa Larsson ja Ingel Korsell. Lummutis. Varrak. Tõlk. Kadri Papp

Åsa Larsson ja Ingel Korsell. Näkk. Sari Pax. Varrak. Tõlk. Kadri Papp

Ann Leckie. Abistav mõõk. Varrak. Tõlk. Juhan Habicht

Ann Leckie. Abistav halastus. Varrak. Tõlk. Juhan Habicht

Marc Levy. Varjuvaras. Ersen.Tõlk. Krista Liidaru

Sarah J. Maas. Kesköö kroon. Pikoprint. Tõlk. Madis Jürviste.

Emily St. John Mandel. Jaam üksteist. Varrak. Tõlk. Krista Kaer

Ari Marmell. Varga pakt. Pegasus. Tõlk. Eve Laur

Michael Mortimer. Vereõed. Helios. Tõlk. Inna Rosar

Sylvain Neuvel. Magavad hiiglased. Päikese Kirjastus. Tõlk. Eve Laur

Naomi Novik. Välja juuritud. Tänapäev. Tõlk. Epp Aareleid

Sofi Oksanen. Norma. Varrak. Tõlk. Kadri Jaanits

Terry Pratchett. Karjase kroon. Varrak. Tõlk. Allan Eichenbaum

Terry Pratchett ja Stephen Baxter. Pikk utoopia. Varrak. Tõlk. Allan Eichebaum

Rick Riordan. Percy Jackson ja olümpialased 3. raamat: Titaani needus. Pegasus. Tõlk. Eva Finch

Nora Roberts. Saatusetähed. Kaitsjate triloogia 1. raamat. Ersen. Tõlk. Maria Planhof

Brandon Sanderson. Tulekahi. Kättemaksjate 2. raamat. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

V.E. Schwab. Võlukunsti tumedam pool. Päikese kirjastus. Tõlk. Marge Paal

Will Self. Vihmavari. Varrak . Tõlk. Triin Tael

Bjørn Sortland ja Timo Parvela. Kepler62. Teine raamat: Start. Ajakirjade Kirjastus. Tõlk. Rain Kooli

Johan Steele. Vahimehed. Varrak. Tõlk. Marju Randlane

Peter Stjernström. Liblikapoiss. Üks õudne lugu. Kunst. Tõlk. Tiina Mullamaa

Jonathan Stroud. Sosistav kolp. Pegasus. Tõlk. Marge Paal

Henrik Tamm. Ninja Timmy ja varastatud naer. Ajakirjade Kirjastus. Tõlk. Aive Siitan

Henrik Tamm. Ninja Timmy ja reis Sansoriasse. Ajakirjade Kirjastus. Tõlk. Maris Sõrmus

Jana Vagner. Vongozero. Varrak. Tõlk Jaana Peterson.

Jeff VanderMeer. Lõunaringkonna triloogia I. Häving. Varrak. Tõlk. Juhan Habicht

Kurt Vonnegut. Isemängiv klaver. Tänapäev. Tõlk. Tiina Randus

Rick Yancey. Viimane täht. Ajakirjade Kirjastus. Tõlk. Raili Puskar

Antoloogia või kogumik

Isaac Asimov. Üheksa homset. Fantaasia. Originaalkogumik

Philip K. Dick. Poodud võõras. Skarabeus. Koost. Arvi Nikkarev

C.C. Finlay. Poliitohvitser, poliitvang. Fantaasia. Koost. Raul Sulbi

Mehis Heinsaar. Unistuste tappev kasvamine. Menu

Anthony Horowitz. Horowitzi õudus 2. Pikoprint

Murray Leinster. Uurimismeeskond. Fantaasia.

Me armastame Maad. Fantaasia. Koost. Veiko Belials

Robert Sheckley. Tont nr 5. Fantaasia. Koost. Raul Sulbi

Robert Silverberg. Tähehiiglaste orjad. Valitud teosed 1. osa, Fantaasia. Koost. Raul Sulbi

Robert Silverberg. Öösse kaduv tee. Valitud teosed 2. osa. Fantaasia. Koost. Raul Sulbi

Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia. Koost. Raul Sulbi

Heinrich Weinberg. Pimesi hüpates. Fantaasia

Tõlkelühiromaan või –jutustus

Ira Allor. Üheksas sõrmus. Reaktor nr 58, juuli 2016. Tõlk. Rauno Pärnits

Isaac Asimov. Amet. Autorikogumik „Üheksa homset“. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Isaac Asimov. Surelik öö. Autorikogumik „Üheksa homset“. Fantaasia. Tõlk. Jaana Talja

Philip K. Dick. Eelisikud. Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.

Philip K. Dick. Mälestused kliendi omal valikul. Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.

Philip K. Dick. Sviblede häälestaja. Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.

Philip K. Dick. Sõjaveteran. Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.

Philip K. Dick. Vähemuse ettekanne. Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.

David Farland. Kiviema needus. Algernon, juuni 2016. Tõlk. Kudrun Tamm

David Farland. Pärast karmi talve. Algernon, detsember 2016. Tõlk. Kudrun Tamm

C. Finlay. Poliitohvitser. Autorikogumik „Poliitohvitser, poliitvang“. Fantaasia. Tõlk. Kati Karu

C. Finlay. Poliitvang. Autorikogumik „Poliitohvitser, poliitvang“. Fantaasia. Tõlk. Kati Karu

Murray Leinster. Liivasurm. Autorikogumik Uurimismeeskond. Fantaasia. Tõlk. Külli Seppa

Murray Leinster. Solaarkonstant. Autorikogumik Uurimismeeskond. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Murray Leinster. Soo oli tagurpidi. Autorikogumik Uurimismeeskond. Fantaasia. Tõlk. Jaana Talja

C.L. Moore. Shambleau. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia. Tõlk. Marek Laane

C.L. Moore. Jirel ja maagia. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Vjatseslav Rõbakov. Vesi ja laevukesed. Antoloogia „Me armastame Maad“. Fantaasia. Tõlk. Veiko Belials

Robert  Sheckley. Skagiloss. Autorikogumik „Tont nr 5“. Fantaasia Tõlk. Jaana Talja

Robert  Sheckley. Oravaratas. Autorikogumik „Tont nr 5“. Fantaasia Tõlk. Jaana Talja

Robert Silverberg. Cutwoldi kütid. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Martin Kirotar

Robert Silverberg. Hawksbilli jaam. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia Tõlk. Priit Kenkmann

Robert Silverberg. Jaht kosmosenõiale. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Jaana Talja

Robert Silverberg. Kosmosehädalised. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Martin Kirotar

Robert Silverberg. Kosmosemõrtsukas. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Tatjana Peetersoo

Robert Silverberg. Raudne kantsler. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Jaana ja Hannes Talja

Robert Silverberg. Rõõm nende seltskonnast. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Robert Silverberg. Surmamere sigitised. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Robert Silverberg. Tähehiiglaste orjad. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Robert Silverberg. Öösse kaduv tee. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Tõlkelühijutt

Isaac Asimov. Hellad raisakotkad. Autorikogumik „Üheksa homset“. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Isaac Asimov. Kirjutage mu nimi S-iga. Autorikogumik „Üheksa homset“. Fantaasia. Tõlk. Karel Allikas

Isaac Asimov. Olen Marsportis ilma Hildata. Autorikogumik „Üheksa homset“. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Isaac Asimov. Viimane küsimus. Autorikogumik „Üheksa homset“. Fantaasia. Tõlk. Jaana Talja

Isaac Asimov. Võimutunne. Autorikogumik „Üheksa homset“. Fantaasia. Tõlk. Tatjana Peetersoo

Sergei Bitjutski. Kohaliku tähtsusega tee. Reaktor nr 62, november 2016. Tõlk.Rauno Pärnits

Nick T. Chan. Õed. Reaktor nr 57, juuni 2016. Tõlk. Mirjam Proos

Philip K. Dick. On ta inimene? Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.

Philip K. Dick. Poodud võõras. Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.

Philip K. Dick. Tulus äri. Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.

Oleg Divov. Vastasseis Moskva jõel. Reaktor nr 57, juuni 2016. Tõlk. Jüri Kallas

T.L. Dorian. Lendav Hollandlane. Reaktor nr 60, september 2016. Tõlk. Tiina Mahler-Jaaniste

Milo James Fowler. Paar suutäit päevas. Reaktor nr 53, veebruar 2016. Tõlk. Tuule Iil

Holly Heisey. Etsath-tachri, varem Ryan Andrew Curran’i tugipakikese sisu (inimeste inglise keelest tõlgitud sedrajini keelde). Algernon, juuni 2016. Tõlk. Kristjan Sander

Anthony Horowitz. Howardi lõpp. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

Anthony Horowitz. Hääletaja. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

Anthony Horowitz. Lend 715. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

Anthony Horowitz. Lift. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

Anthony Horowitz. Lühim õudusjutt, mis eales kirjutatud. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

Anthony Horowitz. Mõrva hääl. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

Anthony Horowitz. Põlenud. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

Anthony Horowitz. Telefonis on hauavaikus. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

Anthony Horowitz. Väändunud Maja. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

T.L. Huchu. Eriline Kübarseppade Kompanii. Reaktor nr 54, märts 2016. Tõlk. Tiina Mahler-Jaaniste

Juha Jyrkäs. Velese raamat. Reaktor nr 57, juuni 2016. Tõlk. Veiko Belials

Margaret Killjoy. Üks tärn. Reaktor nr 60, september 2016. Tõlk. Lee Kärner

Viktor Kolupajev. Me armastame Maad. Antoloogia „Me armastame Maad“. Fantaasia. Tõlk. Veiko Belials

Dennis Mombauer. Tolmutuuker. Reaktor nr 59, august 2016. Tõlk. Lee Kärner

C.L. Moore. Ajavärav. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Juri Nesterenko. Maa helesinine taevas. Antoloogia „Me armastame Maad“. Fantaasia. Tõlk. Veiko Belials

Mike Penn. Õudus Woodruffis. Reaktor nr 55, aprill 2016. Tõlk. Johanna Taiger

Frank Roger. Pühaduseta Graal. Reaktor nr 52, jaanuar 2016. Tõlk. Tiina Intal

Vjatšeslav Rõbakov. Koduhoidjad. Antoloogia „Me armastame Maad“. Fantaasia. Tõlk. Veiko Belials

Robert  Sheckley. Laxia võti. Autorikogumik „Tont nr 5“. Fantaasia Tõlk. Jaana Talja

Robert  Sheckley. Piimaring. Autorikogumik „Tont nr 5“. Fantaasia Tõlk. Seio Saks

Robert  Sheckley. Sarkanlane. Autorikogumik „Tont nr 5“. Fantaasia Tõlk. Karel Allikas

Robert  Sheckley. Tarvilik asi. Autorikogumik „Tont nr 5“. Fantaasia Tõlk. Jaana Talja

Robert Silverberg. Absoluutselt resoluutne. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Jaana Talja

Robert Silverberg. Androiditapp. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Martin Kirotar

Robert Silverberg. Astu mu pähe. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Martin Kirotar

Robert Silverberg. Elas kord üks naine. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia Tõlk. Hannes Talja

Robert Silverberg. Kannatustega kaubitsejad. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia Tõlk. Jaana Talja

Robert Silverberg. Kui müüdid läksid koju. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia Tõlk. Juhan Habicht

Robert Silverberg. Kuues palee. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia Tõlk. Jaana Talja

Robert Silverberg. Külaskäik reaalsusse. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia Tõlk. Juhan Habicht

Robert Silverberg. Macauley skeem. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia Tõlk. Jaana Talja

Robert Silverberg. Mees, kes midagi ei unustanud. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Tatjana Peetersoo

Robert Silverberg. Naaber. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Juhan Habicht

Robert Silverberg. Päikesetants. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Juhan Habicht

Robert Silverberg. Päikesetõus Merkuuril. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Tatjana Peetersoo

Robert Silverberg. Soe inimene. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Jaana Talja

Robert Silverberg. Suvelaulud. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Robert Silverberg. Teisik. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Külli Seppa

Robert Silverberg. Uus algus. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad “. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Sylvia Spruck Wrigley. Proejkt „Nartsiss“. Algernon, september 2016. Tõlk.Juhan Habischt

Nik Sredin. Niña. Antoloogia „Me armastame Maad“. Fantaasia. Tõlk. Veiko Belials

Vaughan Stanger. Tumedad olid nad ja kummalised seest. Reaktor nr 61, oktoober 2016. Tõlk.Tuule Iil

Arkadi ja Boriss Strugatski. Otsustav katse. Antoloogia „Me armastame Maad“. Fantaasia. Tõlk. Veiko Belials

Arkadi ja Boriss Strugatski. Üksikud oletused. Antoloogia „Me armastame Maad“. Fantaasia. Tõlk. Veiko Belials

Julia Zonis. Seitsmes tunnismärk. Reaktor nr 56, mai 2016. Tõlk. Rauno Pärnits

Jean-Louis Trudel. Langevad inglid. Reaktor nr 55, aprill 2016. Tõlk. Liisa Vesik

Deborah Walker. Ta mõistuse jäine taru. Reaktor nr 52, jaanuar 2016. Tõlk. Liisa Vesik

Deborah Walker. Puhas ja maitsetu. Reaktor nr 56, mai 2016. Tõlk. Tuule Iil

Eesti autori romaan

Akuma V. Ohutsooni hundid. Valge hundi kroonikad 1. raamat. Hea tegu

Thavet Atlas. Sadakond nõiutud suitsukest. Esper Thompson

Andris Feldmanis. Viimased tuhat aastat. Varrak

Meelis Friedenthal. Inglite keel. Varrak

Margus Haav. Kuidas lõhnab kuri. Fantaasia

Indrek Hargla: Raudrästiku aeg. Raudhammas

Leo Kunnas. Sõda 2023. Taavet. Koljat. Küppar & Ko

Mart Laar. Käsi mõõgaga. OÜ Read

Mairi Laurik. Mina olen surm. Tänapäev

Mairi Laurik. Süsteem. Fantaasia

Mann Loper. Kellest luuakse laule. Fantaasia

Olev Muutra. Kolmteist rändurit. Hea Tegu

Reeli Reinaus. Verikambi. Varrak

Arne Ruben. Talvehommiku härmas kindakirjad. Fantaasia

R. Tagarian. Atlantise väravad. Legend

Tiit Tarlap. Rajake tähetolmus. Fantaasia

Tõnis Tootsen. Esimene päev. Autori väljaanne

Maniakkide Tänav, J. J. Metsavana. Saladuslik tsaar 4: Kui rumalad surid. Fantaasia

Siim Veskimees. Asunduste öö. Fantaasia

Enn Vetemaa. Sõidavad Eelija tulisel vankril. Tänapäev

Steven Vihalem. 6ism2e_dpi_error:_unsupported_personality. ZA/UM Nihilist fm.

Saale Väester. Reetur. Kentaur

Eesti autori lühiromaan või jutustus

Miikael Jekimov. Tormiga saabub ka veritasu. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia

Tamur Kusnets. Ootamatu jahisaak. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia

Mairi Laurik. Surf ajalainetel. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia

Mann Loper. 1905. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia

Jaagup Mahkra. Umgolla mustad maagid. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia

Rait Piir. Teispool inimest. Reaktor nr 56, mai 2016

Heinrich Weinberg. Kadunud ja leitud. Autorikogumik „Pimesi hüpates“. Fantaasia

Heinrich Weinberg. Kes varju püüab. Reaktor nr 53, veebruar 2016

Heinrich Weinberg. Kui udu hajub. Autorikogumik „Pimesi hüpates“. Fantaasia

Eesti autori lühijutt

Mehis Heinsaar. Sinine mets. Autorikogumik „Unistuste tappev kasvamine“. Menu

Maks Hull. Viimne kiri. Reaktor nr 57, juuni 2016

Henri Hundu. Maja. Algernon, detsember 2016

Henri Hundu. Vesi. Reaktor nr 62, november 2016

Meelis Ivanov. Sosnovski karuputkede päev. Reaktor nr 63, detsember 2016

Miikael Jekimov. Külmainvestor. Reaktor nr 58, juuli 2016

Miikael Jekimov. Novembriöö. Reaktor nr 63, detsember 2016

(:)kivisildnik. Astrid Loomgreni toimik. Reaktor nr 58, juuli 2016

Armin Kõomägi. Punamütsike. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia

Kaarel Kõvabait. See ei tee üldse haiget! Reaktor nr 61, oktoober 2016

Tea Lall. Rõika peeglivabriku needus. Reaktor nr 52, jaanuar 2016

Erki Lind. Taliharjaöö. Värske Rõhk 48

Meeri Luu. Hallid inimesed. Algernon, juuni 2016

Merca. Allääres. Looming nr 9

J.J.Metsavana ja Veiko Belials. Neli kohta peale koma. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia

J.J. Metsavana. Veretu elu. Reaktor nr 59, august 2016

J.J. Metsavana. Startup. Reaktor nr 61, oktoober 2016

Bix Pokupoeg. Sepatütar. Reaktor nr 52, jaanuar 2016

Aira Rakav. Sigade tee. Reaktor nr 52, jaanuar 2016

Aira Rakav. Talv. Reaktor nr 54, märts 2016

Artur Räpp. Siiralt teie. Reaktor nr 60, september 2016

Kristjan Sander. Elekter. Algernon, september 2016

Madis Seppam. Kuldklient. Algernon, juuni 2016

Madis Seppam. Viimane lehm. Reaktor nr 55, aprill 2016

Leila Tael-Mikešin. Veenus ja mutrivõti. Reaktor nr 63, detsember 2016

Maniakkide Tänav. Halastuse hind. Reaktor nr 55, aprill 2016

Maniakkide Tänav. Liblikad pimedusest. Reaktor nr 60, september 2016

Maniakkide Tänav. Tartu kaupmehe Preussi needuse mõistatus. Reaktor nr 61, oktoober 2016

Elo Viiding. Lihtne lugu. Autorikogumik “Lühikesed ja lihtsad lood” Loomingu Raamatukogu 33/2016

Riho Välk. Lõpetamata missioon. Reaktor nr 56, mai 2016

Riho Välk. Kadunud tulevike otsinguil. Reaktor nr 57, juuni 2016

Heinrich Weinberg. Nurgatagune reisibüroo. Autorikogumik „Pimesi hüpates“. Fantaasia