Usman T. Malik - The Pauper Prince and the Eucalyptus Jinn (The Best Science Fiction and Fantasy of the Year 10, 2016)

 

Idamaine lugu maailma loomisest, või õigemini mälestused sellest, mis on kandunud läbi aegade tänapäeva.

Loo jutustaja on pakistani juurtega ameerika noormees, kes on oma Pakistanis sündinud vanaisalt kuulnud igasuguseid lugusid tema noorpõlvest - muuhulgas siis Lahores elanud printsessist, kelle suguvõsa oli kaotanud oma valdused Briti impeeriumile ja kes oli nüüd nii vaene, et pidas teemaja. Aga jutud käisid, et selle teemaja ees kasvaval eukalüptipuus peitus džinn, kes kaitses printsessi. Vanaisa, kes tollal oli noor poisike ja külastas seda teemaja, tahtis sellest olendist rohkem teada. Ja teada ta sai.

Lugu ongi sellest, kuidas peategelasele ei anna rahu need lapsepõlves kuuldud jutud - pealegi, kui ta avastab vanaisa surma järel ta päeviku, siis selgub, et vanaisa jättis nii mõndagi rääkimata; õigupoolest pea kõik. Saladus näib nii rahutukstegev, et peategelane on valmis maha jätma oma armastatu ja sõidab esmakordselt Lahoresse, otsima midagi, mida vanaisa võis sinna aastakümneid tagasi jätta. Iseasi, kas see just kedagi õnnelikumaks teeb.

Jutustuse või koguni lühiromaani mõõtu tekst on kirjutatud päris paeluvalt - üheltpoolt peategelase 21. sajandi olud Ameerikas ja Pakistanis, teiselt poolt vanaisa rännakud alates 1950. aastatest. Ja siis muidugi see mütoloogia aegade algusest; kui koraanipärane see olla võib, ei oska küll kuidagi kommenteerida. Igal juhul, päris põnevalt koostatud põnevuslugu, ja eks ole siin oma osa ka eksootikal.

Usman T. Malik - Night Riding (The Book of Witches, 2023)

 

Järjekordne õuduslugu, seekord siis leiab aset Pakistanis. Lugu arstist, kes on muuhulgas osaline unekliinikus. Ta jutustab üliõpilasele oma tööst - kuidas ta algul põhitööna tegeles valu-uuringutega, mille üks osa on siis unega tegelemine. Sest füüsiline valu põhineb pahatihti mõnel vaimsel traumal jne jne. Arst jutustab ühtlasi oma veidraimast patsiendist - neiust, kes tundis valu üle keha ja nagu selgus, siis tal käis öise külalisena miski müstiline näota vaimolend, mis “laenas” neiu keha, et ümbruskonna teisi lapsi öisel ajal … külastada. Mis siis muutis neiu ja ta pere elu õige põrguks, kuna kuigi kohalikud teadsid, et ta on vaimust vaevatud, siis … ikkagi.

Ja nii asus doktor koos abilisega seda öist fenomeni uurima, uskumata mingisse vaimu. Aga ühel ööl …

Ja nüüd teeb autor ühe tugeva pöörde ja lugu läheb hoopis uuele rajale. Eks tekst ongi päris huvitav näide jutustamisest ja viisist, kuidas lugejale teavet ette söödetakse - keda või mida õieti uskuda. Ja et tekst liigub lõpuks puhtasse õudusse, siis noh … pole just positiivset lahendust oodata. Eks niisamuti huvipakkuv on tekstist paistev Pakistani reaalsus.

Usman T. Malik - Beyond These Stars Other Tribulations of Love (The Year's Best Science Fiction 2, 2021)

 

Lähituleviku maailm, kus kõiksugu tehnikaimede ja muidu ökokatastroofi kõrval inimesed ka vananevad ja nende eest tuleb hoolitseda, kui nad enam ei saa hakkama iseseisva eluga.

Loo peategelane on keskealine pakistanlane, kelle ema vajab nüüd igakülgset hoolitsust. Ja tema hoolitseb - peseb, annab ravimeid, viib jalutama jne. Kuniks ta saab oma unistuste tööpakkumise … mis aga eeldab Maalt üheotsapiletiga lahkumist. Ta leiab lahenduse.

“Decades ago, the Penrose-Hameroff theory ushered in the new era of quantum consciousness. Although gravity presents the occurrence of large objects in two places simultaneously, subatomic particles can exist at opposite ends of the universe at the same time. Therefore consciousness - which Penrose and Hameroff argue arises because of quantum coherence in the brain - has potential for omnipresence. The trick, as New Suns discovered, was to lift consciousness into a superposition, akin to the superposition of subatomic particles, and help it lock into distinct space-time coordinates.” (lk 493)

Ehk siis see värk, kus aine osakesed võivad tegelikult eksisteerida kahes kohas. Uuringufirma, mis sellega tegeleb, pole veel inimkatseteni jõudnud, aga on nõus salaja selle mehega eksperimenteerima. Mees lennutatakse Maalt minema, ja samal ajal “käib” paar korda päevas ema külastamas. See, mis algab justkui hästi, ei saa loomulikult niimoodi lõppeda.

Omamoodi liigutav lugu, mis küll ei paku lahendusi neile, kes puutuvad kokku niisuguse perekondliku küsimusega. Eks omaette teema on loo taustal tiksuv Maa ökoloogilise olukorra halvenemine, siin siis mureks, et vastumeetmetest hoolimata on Karachi alla jäämas maailmamere tõusule. Aga noh, vähemalt mõnel on üheotsapilet järgmise planeedi poole. Teksti võimalik netis lugeda.

Usman T. Malik - Emperors of Jinn (The Djinn Falls in Love, 2017)

Õuduslugu noorukitest, kes huvituvad džinnidega seonduvast… aga see pole just tark mõte. Ühe Pakistani rikkuri valdustes pesitseb džinn selle rikkuri seestunud tütres. Noored sugulased on sellest saladusest teadlikud, ning millegipärast soovivad džinni näha. Nende õnnetuseks on rikkur ostnud endale vana raamatu, mis räägib džinniga tegelemisest - tema olemusest, ohjamisest  ja erinevate džinnide esilekutsumisest. Et noorukid on tuulepead, on rikkuri poeg selle raamatu endale näpanud ning proovivad… midagi (aga see raamat pole lihtsalt raamat). Noorukite tegemisi jälgib (vist) selles seestunud tüdrukus peituv džinn, kes/mis tahab uusi ohverdusi. Midagi head siit oodata pole, lapsed päästavad valla midagi õige kahtlast…

Tekst tundub olevat folklooririkas ja horror horror horror. Kui Hossainilt oli selline Bangladeshi düstoopia, siis Malikil puhas Pakistani etnoõudus (muidugi, ehk võiks mõelda, kas lood on kirjutatud lääne lugejatele või vaid enda vajadustest lähtudes). Maliki tekstis tänapäev segatud kokku iidse maagiaga, ühtaegu on kasutuses iPhone kui džinnid. Niisamuti klassiühiskond, kus rikkurid võivad võimu teostada õige tumedate vahenditega.

Usman T. Malik – The Vaporization Enthalpy of a Peculiar Pakistani Family (The Best Science Fiction & Fantasy of the Year #9, 2015)

Et siis, fantasy geneetika teemadel? Tegelikult küll on lugu Kurjusest, kosmilisest Kurjusest, mis nuhtleb Pakistani ja muud maailma, äratab irratsionaalsust jne. Eks siin tekstis on kujutatud eksootikat lääne lugejatele, tänapäeva Pakistani eluolu, kõik see vägivaldsus ja modernsus ja traditsioonid... ja see irratsionaalne terrorism, mis rebib Pakistani ribadeks ja mis justkui ei saaks pärineda sellest maailmast; see julm hoolimatus inimeludest, millega pakistanlasi karistatakse. Või midagi sellist. Mis võiks olla vastukaaluks, paranduseks? Mis muud kui hoolimine ja armastus inimkonna vastu. Või mida teha, kui lapsed on emalt pärinud... midagi sellist, nagu loos juttu tuleb?

Eks natuke pahviks lööb, et aasta parimate antoloogia esimese loo valimisel (no eks kaalukeeleks see, et võrdlemisi lühike tekst) on kohe selline idamaine lugu, esimesel lugemisel jäi üldse arusaamatuks, mis siin peale väikse müstilise maigu on; teisel lugemisel avanes nagu enam see müstilisem pool... aga ikkagi, kuidagi väga tavakirjanduslikku laadi lugu, selline esinduslugu, mida üldiselt teistele kirjandusinimestele tõlgitakse kui näidet ühe või teise maa esinduskirjandusest. Ehk siis traagiline ja ülev ja sügavamõtteline ja korduvalt igav. Selliste tekstide lugemist peaks doteeritama või midagi. Kuigi jah, samas temaatika poolest kindlasti rohkem silme avav jne.