Eesti kanalid näitavad vist 4 CSId, ise olen vaadanud seda esimest (Las Vegas?), mis oli üpriski tore. Miami on Caruso poolt solgitud, hämmastav, miks teda pannakse nii esinema (või tuleb öelda “näitlema”?). NY'i vahel öösiti poole silmaga näinud, aga ei enamat. NCIS on ka sama või? Igatahes sellest pole suutnud huvituda. Võibolla hakkan vanaks ja konservatiivseks muutuma, aga enam ei kutsu igasugu lahangud ja surmavigastused pikemalt telekat vahtima, et noh, aitab juba.Kui tavaliselt on ühes teleosas 2 mõrvajuhtumit, siis siin raamatus vist 3 (lõpupoole oli kirjas, et nagu 9 laipa kokku, ei hakanud üle lugema, lihtsalt üks rodu sarimõrvu ja pommipanekuid). Tegevusliinide jälgimiseks tuleks vast tõesti telesarjaga tuttav olla, et noh, nimed paika saada või nii, mul lugemisel ikka see probleemike, et mitte ei seostanud nimesid telenägudega. Välja arvatud muidugi Stella, aga noh, lõunaeuroopaliku välimusega naised on pahatihti pilkupüüdva välimusega ja seetõttu telest meelde jäänud. Iseenesest on muidugi huvitav jälgida, kuidas raamatu autor püüab tegelastele konteksti luua, tegemist pole enam anonüümsete teletegelaste vaid suisa sügavamõtteliste newyorklastega (seda eelkõige siis kõrvaltegelaste puhul). Peategelased on teadagi pooleldi kangelased (jeerum, milline võiks välja kujuneda ekraaniCaruso tegelaskuju vastavas raamatus... Õlgu paneb võdistama), head ja vead pungitsevad kõikjal esile.
naisteleht
