V.E. Schwab - Tihenevad varjud (2017)

Eks lugema asudes tuli veidi kahtlane tunne peale, et miks sellist ilmselget YA kirjandust loen, aega oleks muulegi kulutada. Aga jah, lõpuni sai loetud ning eks tekst muutus edenedes üha kaasakiskuvamaks. Kui esimene raamat oli üsna selgelt alguse ja otsaga ning loetav üksikteosena, siis see romaan on ettevalmistus cliffhangeriks, et järgmise raamatuga edasi minna.

Siinses raamatus tekib suhete nelinurk, millega on seotud üks naine ja kolm meest - ja eks naise puhul võiks kõnelda mõningasest poisilikkusest, ning kolmest mehest mõnigi on õige biseksuaalne, siis… väheke queer see YA on. Mitte et see oleks teravalt esil, sest ega kellelgi kedagi õieti panna ei õnnestu. (Selgub, et esimese raamatu puhul sai niisamuti korraks seksuaalsusest räägitud.)

Aga jah, romaan siis sellest, et neiu Bard seilas peale eelmise raamatu sündmusi tundmatu meeskonnaga merele ning sai seal endale võlujõu asjus ootamatu õpetaja, kes osutus Punasest Londonist pagendatud ülikuks. Pagendatud oli ta seepärast, et… prints Rhy on selline nagu ta on ning Kell peab teda kaitsma - eriti nüüd kui eelmises raamatus sai nende elud üksteisega ühendatud (no otseses, mitte kaudses mõttes). Ning et Punases Londonis on algamas selle maailma võlurite turniir, purjetab pagendatud ülik keelust hoolimata sinna tagasi, et niisamuti turniiril kaasa lüüa. Nagu selgub, soovivad ühel ja teisel põhjusel turniiril inkognito osaleda nii Bard kui Kell. Sünnib üks segapundar, sest noored armastajad ei tea teineteise osalemisest, küll aga aimavad üksteise kohalolu. Ja Rhy isa, kuningas Maxim, ei taha Kelli seiklustest midagi kuulda.

Kuid see pole veel kõik. Kui Kell tõi Rhy tagasi elavate hulka, siis eelmises romaanis hukkunud Holland on samuti naasnud - tema äratas deemon või jumal, kel on aga omad plaaid - mille elluviimiseks on vaja Kelli.

Ühesõnaga, puhas seiklusromaan koos mõnede õhkamiste ja murtud südametega - mis teeb raamatu üsna emoks, aga siiski kaasaelamisega loetavaks. Ei saa öelda, et tegu oleks uuendusliku või eripärase kirjandusliku maailmaga, pigem on siin kenasti järgitud YA traditsioone lugejatele meeldimiseks. Aga mis siis ikka.

V.E. Schwab – Võlukunsti tumedam pool (2016)

Päris meelelahutuslik fantaasiapõnevik neljast Londonist ja isepäisest võlujõust, mis püüab taas esile tõusta ja võimu võtta – eelmine selline katse lõppes ühes alternatiivmaailmas paikneva Londoni blokeerimisega, mistõttu teised Londonid kaotasid niisamuti omavahelised portaalid, millega maailmade vahel liikuda. Teine London jäi üldse võlujõust ilma, kolmandas Londonis säilis teatud võlujõud ning neljas London (mis ehk sarnaseim meile tuttava ajaloolise linnaga aastast 1819) unustas võlujõu kasutamise. Aga portaalide kaotusest hoolimata on erilisi inimesi, kes suudavad maailmade vahel liikuda ning niimoodi valitsejate vahel sidet hoida.

Romaani toimumise ajaks on selliseid erivõimetega inimesi alles jäänud kaks – peategelane Kell (kes töötab kolmanda Londoni ehk Punase Londoni kasuks) ja Holland (kelle tööandjaks teine ehk Valge London). Lisaks teadete viimisele Valgesse ja Halli (ehk neljandasse) Londonisse tegeleb Kell väikestviisi salakaubandusega, viies võlujõuga esemeid naabermaailmadesse... mis on vägagi keelatud tegevus – mistõttu satub ta paraja portsu otsa, kui saab Valgest Londonist ühe eseme, mida ei tohiks olemas olla – Mustast (ehk esimesest) Londonist pärit maagilise kivitüki, mis on osa puhtast võlukunstist ning mida asub jälitama Valge Londoni valitsejate ülesandel see eelmainitud Holland. Tulemuseks on hunnik vägivalda ja maagilist võitlust, mille käigus teeb Kell mitmeid halbu ja valesid otsuseid ning muuhulgas saab noormees endale vastutahtsi kambajõmmiks Hallis Londonis tegutseva varganeiu Lila. Koos astuvad nad vastu Hollandile ja tema omanikele, koos põhjustavad nad suurt jama Punases Londonis jne jne.

Et tegemist on sarja esimese osaga, on arvatavalt järgmises osas tähelepanu all Kelli ja Lila päritolu, praegu on siin kõiksugu vihjeid õhku visatud, mis aga tegevuse arenedes taas varju jäävad. Ja eks arvatavalt leiab rohkem tähelepanu alternatiivmaailmade geograafia – mis on väljaspool Londoneid, vihjatud on ka sellele, et on enam kui 4 paralleelmaailma. Et puhas võlukunst on selline isepäine ollus ja Kellil tekib sellega vastuoluline side, küllap siis on oodata järgnevaid pinevaid kokkupõrkeid võlukunsti ja Kelli vahel. Tekst on kergelt biseksuaalne või hoopis trans- ja metroseksuaalne, eks seegi tekita kindlasti tulevasi konflikte ja üksteiseleidmisi.

Nojah, raamatu sisust sai väga minimaalselt kirjutatud, tegelikult on sealne konflikt vähe komplitseeritum kui siin kergelt visandatu. Kuigi arvatavasti on tegu YA värgiga, on tekst meelelahutusena igati tarbitav, pole mingit nõretavat paatost või teismeliste murrangulist maailmavalu. Plussiks seegi, et korralikult teostatud tõlge, normaalne kujundus ja näpukavaba tekst.

padjaklubi