Vahel on tunne, et luuletaja on liialt avatult oma hingemaailma laiali laotanud. Aga selliseid luuletusi siin postituses pole.
“Lähen metsa.
Sügav pimedus mu hinges
vajub laiali.” (lk 11)
“Olen veel üks must luik
Su siiski selgena püsival järvel.” (lk 14)
“LUULEAJALOOST
Kui riimsaurused välja surid
algas lihtsate lausete mõttetu sõda.” (lk 28)
