30 juuni, 2017

Kalju Konsin - Aeg saab otsa (2012)

See olevat Konsini üheksas luulekogu, seni olen jõudnud vaid ühte lugeda. See minimalistlik kogu võiks pakkuda laulusõnu mõnele psühhedeelia või neofolgi bändile, siin on küllaga sügavust ja süngust, hillitsetud metsikust..

Valgus ja vari 
saadavad meid. 
Ööpimedus ootab ees. 
(lk 10)



Varmalt valin ma sõnu, 
mida puistata vulisevasse ojavette
kalade ette, 
kes ei kuula neid eriti. 
(lk 17)

postimees

29 juuni, 2017

Raido Õis - Mis juhtub skeptikuga pärast surma? (Looming 6, 2017)

“Nüüd näed, mis juhtub skeptikuga pärast surma.” 
“Mis siis?” 
“Mitte midagi.” (lk 830)


Mitte midagi muud kui hunnik metafüüsilist bürokraatiat. Üsna lohutu ja külm tekst sellest, kuidas peale suremist oodatakse taeva eeskojas kaalumist. Või äkki see polegi taevas, lihtsalt mingi… koda? Hetk enne tühjust.

28 juuni, 2017

Keith Laumer - Sobivustest (Shanidar, 2017)

Lugu tulevikumaailmast, mis vaevleb ülerahvastatuse käes (seda siis kuuekümnendate nägemuses, millest tulenevalt on siin vähe naiivsed tehnilised lahendused). Et inimesed niisama jalus ei tolgendaks, kasutatakse neid enamasti lihttöödel - seal pole palju nõudmisi ja töötajate vajadused väiksemad; see vajaduste vähenemine saavutatakse operatsiooniga, mis teeb inimesed nö lihtsameelseteks. Kuivõrd tegu on ülerahvastatusega, tähendab see, et mõnigi andekas kodanik jääb selle masinavärgi hammasrataste vahele (keegi pole asendamatu!), mistõttu töödeldakse see lihtsameelseks.

Selline õnnetus juhtub ka loo peategelasega. Ambitsioonikas tehnikateaduste üliõpilane avastab end olukorras, kus tema tulevikuks on parklavalvurina töötamine (miks nii, on omal moel kafkalik). Noormees aga ei vannu alla sellises olukorras ning otsib võimalusi, kuidas saavutada soovitud tulevik - selleks tuleb tal aga hiigelühiskonna mitmeid seadusi murda.

Lugu oli omas ajas kahtlemata vaimukas ja teravmeelne, praeguseks on järel retrohõnguline käsitlus isikuvabaduse ainetel. Teksti puänt mõjub üsna värskendavalt. Varem olen Laumerilt lugenud üht eestikeelset tõlget, mis on jätnud mälusse tühja koha.

27 juuni, 2017

Robert Aickman - Muutuste kellad (Shanidar, 2017)

Üsna müstiline õuduslugu Inglise väikelinnast, kuhu saabub mesinädalatele värske abielupaar. Linn on millegipärast inimtühi, hotell, kus paar peatub, on ka üks… veider koht, kus pole mõnda aega keegi peatunud. On küll hotelli püsielanik, kes veenab abielupaari lahkuma linnast; kuid noh, nad ei mõtle sellele enne kui hilja.

Sest nüüd algab lõpmatu kirikukellade kolksumise saatel igaaastane surnute (või elavate) ülestõusmine!

Mille käigus satub hotellituppa peitunud abielupaar mitmesugustesse vintsutavate juhtumite keskele, millest nad kunagi ei räägi ega kunagi ei unusta.

Et siis selline atmosfääriline õuduslugu, mis meenutab mõnda hitchcocklikku painajat. Kuna ma pole õuduskirjanduse austaja, siis ei oska seda lugu adekvaatselt hinnata. Igal juhul on tekst selline… hämar ja raskemeelne.

26 juuni, 2017

Clifford Simak - Naaber (Shanidar, 2017)

Pastoraalne lugu talunikest, kes elavad oma traditsioonilist kolkaelu rõõmude ja hädadega. Ühte vabasse tallu kolib perekond, kelle juures hakkab toimuma veidi kummalisi asju - põllul põriseb juhita traktor, nende talu piirides on ilm ideaalne, vanad mootorid töötavad laitmatult. Uustulnukatega sõbrunedes mainitakse neile, et niisugune ilm võiks võimalusel valitseda kogu nende orus.

Aastaid hiljem avastatakse takkajärgi, et seal kauges kolkas ongi justkui ideaalne elu - saak pole enam ikaldunud, inimestel on tervis korras, suremist juhtub vaid ealiste komplikatsioonide tõttu. Kuid seda asja saabub uurima suurlinna ajakirjanik, kes osutab üsna üheselt sellele orgu kolinud inimestele - kuidagi on nemad sellise elu korraldanud. Oru inimesed kratsivad pead, aga ei taha heast elust ega sõpradest loobuda. Kuid ajakirjanik ei jäta jonni ning sellel on oma tagajärg…

Lugu, kus puudub otseselt terav konflikt - inimesed satuvad neile mõistmatusse olukorda, kuid et otseselt midagi ohtlikku pole ning põhjustajad on mõnusad semud, siis kohanetakse selliste oludega. Tulnukatel ei pea olema destruktiivseid või maailmaparanduslikke motiive maalaste suhtes, ehk nad vaid soovivad rahumeeli käsikäes eksisteerida (ühelt poolt tundub see küll mõneti sunnitud käik) - kui neid just ei taheta skalpeerida või skaneerida. Tekst on omal moel armas ja inimlik (ehk nagu Simaki puhul rõhutatakse: “pastoraalne”) ning vanamoeline, see on nagu utoopia, et inimesed võivad olla head.


“Võiks arvata, et küsisin endalt, kuidas see kõik võimalik oli, kuid tegelikult ei hakanud ma end vastuse otsimisega vaevama. Olin nagu puuga pähe saanud. Võite muretseda kõiksugu pisiasjade pärast, kui need ei suju nagu vaja, aga kui satute millegi tõeliselt suure peale nagu see isetöötav traktor, annate automaatselt alla, teades, et see on teie mõistuse jaoks liiga raske, midagi niisugust, millest teil pole lootustki aru saada. Ja mõne aja pärast unustate selle asja täielikult. Teie teadvus heidab selle lihtsalt kõrvale.” (lk 36)


ulmekirjanduse baas

23 juuni, 2017

Stalker 2017: hääletusnimekiri

Eestikeelset ulmet ilmub nii palju, et aasta jooksul võib rahumeeli lugemata jätta nii mõnegi eesti autori teose või jutu (vabandust, et Reaktori või Algernoni ilukirjanduse osa ei loe, arvutiekraanilt lugemine on tüütu) või jätta mõne tõlke hilisemaks tarbimiseks (pähe torkab Grossmani romaan ja Silverbergi teine kogumik, arvatavalt Selfi romaan; üllatusega avastasin, et Yancey ja Hobbi triloogiad on lõpuni jõudnud). Igati positiivne, et tõlgitakse verivärsket ja auhinnatud raamatuid (Leckie triloogia!, VanderMeer, Novik, Brett, Schwab). Kergelt negatiivne, et YA teosed ummistavad nimekirja. Rõõm, et on eesti autoreid, kes rändavad ulme atüüpilistel radadel (vihalem, Tootsen). Kahju, et moodsat fantasyt ilmub nii vähe ja et Erseni ulmesari õhust tühjaks jooksis.

Aga jah, peamine niisiis:

Hääletamiseks tuleb reastada igas kategoorias kolm paremat.
Ei ole kohustust hääletada kõigis kategooriates – kui mingis kategoorias ei suuda kolm0e paremat leida, siis võib selle kategooria vahele jätta.
Ei ole mõtet otsida ja/või kaaluda mingit absoluutselt parimat, sest aastad pole vennad ning auhinna eesmärgiks on määratleda möödunud kalendriaasta parimad. 
Paremusjärjestused tuleb saata meiliaadressile stalker@ulme.ee 

Hääletus algab 5. juuni 2017  ja lõpeb 13. juulil 2017.

 Minu valikud:

Tõlkeromaan: 1. Gaiman „Eikusagi“, 2. Leckie „Abistav mõõk“, 3. Leckie „Abistav halastus“
Antoloogia või kogumik: 1. Heinsaar „Unistuste tappev kasvamine“, 2. C.C. Finlay „Poliitohvitser, poliitvang“, 3. „Täheaeg 15“
Eesti autori romaan: 1. Feldmanis „Viimased tuhat aastat“, 2. Maniakkide Tänav, J.J. Metsavana „Kui rumalad surid“, 3. Friedenthal „Inglite keel“
Eesti autori lühijutt: 1. Lind „Taliharjaöö“, 2. Heinsaar „Sinine mets“, 3. Viiding „Lihtne lugu“










Tõlkeromaan

Victoria Aveyard. Klaasmõõk. Pikoprint. Tõlk. Katrin Kull
Muriel Barbery. Haldjate elu. Varrak. Tõlk. Pille Kruus
Oliver Bowden. Assassin’s Creed. Taassünd. Pegasus. Tõlk. Arno Vaik
Peter V. Brett. Pealuutroon. Varrak. Tõlk. Lauri Saaber
Peter Brown. Pöörane robot. Hea Lugu. Tõlk. Jaan Sudak.
Pierce Brown. Kuldne poeg. Punase tõusu triloogia 2. osa. Varrak. Marju Randlane
Lois McMaster Bujold. Mälu. Varrak. Tõlk. Allan Eichenbaum
Simon Clark. Trifiidide öö. Hea lugu. Tõlk. Raivo Hool
Michel Faber. Imelike uute asjade raamat. Varrak. Tõlk. Aet Varik
P.I. Filimonov. Laulis, kuni kõiklõppes. Varrak. Tõlk. Ingrid Velbaum-Staub
Karen Joy Fowler. Me oleme kõik täiesti endast väljas. Varrak. Tõlk. Helen Rohtmets-Aasa
Diana Gabaldon. Rändaja 1. ja 2. raamat. Varrak. Tõlk. Lauri Vahtre
Neil Gaiman. Eikusagi. Varrak. Tõlk. Liis Karu
Kerstin Gier. Safiirsinine. Sinisukk. Tõlk. Pille Vinkel
Christie Golden. Warcraft. Durotan (eellugu). Varrak. Tõlk. Krista Suits
Sally Green. Poolmetsik. Pegasus. Tõlk Marge Paal
Lev Grossman. Võlurid. Tänapäev. Tõlk. Mart Kalvet
Blake Grouch. Tumeaine. Helios. Tõlk. Andreas Ardus
Gudule. Surnud tüdrukute klubi. Päikese Kirjastus. Tõlk. Meelis Mäesepp
John Harding. Florence ja Giles. Ersen. Tõlk Liis Väljaots
Frances Hardinge. Valede puu. Pegasus. Tõlk. Lydia Raadik
Robert A. Heinlein. Uks suvesse. Fantaasia. Tõlk. Ats Miller
Robin Hobb. Salamõrtsuka teekond. Varrak. Tõlk. Sash Uusjärv
Peter Høeg. Susani efekt. Eesti Raamat. Tõlk. Eva Velsker
Carolyn Jess-Cooke. Kaitseingli päevik. Ersen. Tõlk. Iiri Sirk.
Graham Joyce. Vaikiv maa. Ersen. Tõlk. Maria Reile
Robert Kirkman ja Jay Bonansinga. Kuberneri tõus. Fantaasia. Tõlk. Martin Kirotar
Robert Kirkman ja Jay Bonansinga. Tee Woodburysse. Fantaasia. Tõlk. Martin Kirotar
Derek Landy. Luukas Leebesurm 5: Maine möll. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver
Åsa Larsson ja Ingel Korsell. Lummutis. Varrak. Tõlk. Kadri Papp
Åsa Larsson ja Ingel Korsell. Näkk. Sari Pax. Varrak. Tõlk. Kadri Papp
Ann Leckie. Abistav mõõk. Varrak. Tõlk. Juhan Habicht
Ann Leckie. Abistav halastus. Varrak. Tõlk. Juhan Habicht
Marc Levy. Varjuvaras. Ersen.Tõlk. Krista Liidaru
Sarah J. Maas. Kesköö kroon. Pikoprint. Tõlk. Madis Jürviste.
Emily St. John Mandel. Jaam üksteist. Varrak. Tõlk. Krista Kaer
Ari Marmell. Varga pakt. Pegasus. Tõlk. Eve Laur
Michael Mortimer. Vereõed. Helios. Tõlk. Inna Rosar
Sylvain Neuvel. Magavad hiiglased. Päikese Kirjastus. Tõlk. Eve Laur
Naomi Novik. Välja juuritud. Tänapäev. Tõlk. Epp Aareleid
Sofi Oksanen. Norma. Varrak. Tõlk. Kadri Jaanits
Terry Pratchett. Karjase kroon. Varrak. Tõlk. Allan Eichenbaum
Terry Pratchett ja Stephen Baxter. Pikk utoopia. Varrak. Tõlk. Allan Eichebaum
Rick Riordan. Percy Jackson ja olümpialased 3. raamat: Titaani needus. Pegasus. Tõlk. Eva Finch
Nora Roberts. Saatusetähed. Kaitsjate triloogia 1. raamat. Ersen. Tõlk. Maria Planhof
Brandon Sanderson. Tulekahi. Kättemaksjate 2. raamat. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver
V.E. Schwab. Võlukunsti tumedam pool. Päikese kirjastus. Tõlk. Marge Paal
Will Self. Vihmavari. Varrak . Tõlk. Triin Tael
Bjørn Sortland ja Timo Parvela. Kepler62. Teine raamat: Start. Ajakirjade Kirjastus. Tõlk. Rain Kooli
Johan Steele. Vahimehed. Varrak. Tõlk. Marju Randlane
Peter Stjernström. Liblikapoiss. Üks õudne lugu. Kunst. Tõlk. Tiina Mullamaa
Jonathan Stroud. Sosistav kolp. Pegasus. Tõlk. Marge Paal
Henrik Tamm. Ninja Timmy ja varastatud naer. Ajakirjade Kirjastus. Tõlk. Aive Siitan
Henrik Tamm. Ninja Timmy ja reis Sansoriasse. Ajakirjade Kirjastus. Tõlk. Maris Sõrmus
Jana Vagner. Vongozero. Varrak. Tõlk Jaana Peterson.
Jeff VanderMeer. Lõunaringkonna triloogia I. Häving. Varrak. Tõlk. Juhan Habicht
Kurt Vonnegut. Isemängiv klaver. Tänapäev. Tõlk. Tiina Randus
Rick Yancey. Viimane täht. Ajakirjade Kirjastus. Tõlk. Raili Puskar











Antoloogia või kogumik

Isaac Asimov. Üheksa homset. Fantaasia. Originaalkogumik
Philip K. Dick. Poodud võõras. Skarabeus. Koost. Arvi Nikkarev
C.C. Finlay. Poliitohvitser, poliitvang. Fantaasia. Koost. Raul Sulbi
Mehis Heinsaar. Unistuste tappev kasvamine. Menu
Anthony Horowitz. Horowitzi õudus 2. Pikoprint
Murray Leinster. Uurimismeeskond. Fantaasia.
Me armastame Maad. Fantaasia. Koost. Veiko Belials
Robert Sheckley. Tont nr 5. Fantaasia. Koost. Raul Sulbi
Robert Silverberg. Tähehiiglaste orjad. Valitud teosed 1. osa, Fantaasia. Koost. Raul Sulbi
Robert Silverberg. Öösse kaduv tee. Valitud teosed 2. osa. Fantaasia. Koost. Raul Sulbi
Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia. Koost. Raul Sulbi
Heinrich Weinberg. Pimesi hüpates. Fantaasia













Tõlkelühiromaan või –jutustus

Ira Allor. Üheksas sõrmus. Reaktor nr 58, juuli 2016. Tõlk. Rauno Pärnits
Isaac Asimov. Amet. Autorikogumik „Üheksa homset“. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann
Isaac Asimov. Surelik öö. Autorikogumik „Üheksa homset“. Fantaasia. Tõlk. Jaana Talja
Philip K. Dick. Eelisikud. Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.
Philip K. Dick. Mälestused kliendi omal valikul. Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.
Philip K. Dick. Sviblede häälestaja. Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.
Philip K. Dick. Sõjaveteran. Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.
Philip K. Dick. Vähemuse ettekanne. Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.
David Farland. Kiviema needus. Algernon, juuni 2016. Tõlk. Kudrun Tamm
David Farland. Pärast karmi talve. Algernon, detsember 2016. Tõlk. Kudrun Tamm
C. Finlay. Poliitohvitser. Autorikogumik „Poliitohvitser, poliitvang“. Fantaasia. Tõlk. Kati Karu
C. Finlay. Poliitvang. Autorikogumik „Poliitohvitser, poliitvang“. Fantaasia. Tõlk. Kati Karu
Murray Leinster. Liivasurm. Autorikogumik Uurimismeeskond. Fantaasia. Tõlk. Külli Seppa
Murray Leinster. Solaarkonstant. Autorikogumik Uurimismeeskond. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann
Murray Leinster. Soo oli tagurpidi. Autorikogumik Uurimismeeskond. Fantaasia. Tõlk. Jaana Talja
C.L. Moore. Shambleau. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia. Tõlk. Marek Laane
C.L. Moore. Jirel ja maagia. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann
Vjatseslav Rõbakov. Vesi ja laevukesed. Antoloogia „Me armastame Maad“. Fantaasia. Tõlk. Veiko Belials
Robert  Sheckley. Skagiloss. Autorikogumik „Tont nr 5“. Fantaasia Tõlk. Jaana Talja
Robert  Sheckley. Oravaratas. Autorikogumik „Tont nr 5“. Fantaasia Tõlk. Jaana Talja
Robert Silverberg. Cutwoldi kütid. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Martin Kirotar
Robert Silverberg. Hawksbilli jaam. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia Tõlk. Priit Kenkmann
Robert Silverberg. Jaht kosmosenõiale. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Jaana Talja
Robert Silverberg. Kosmosehädalised. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Martin Kirotar
Robert Silverberg. Kosmosemõrtsukas. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Tatjana Peetersoo
Robert Silverberg. Raudne kantsler. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Jaana ja Hannes Talja
Robert Silverberg. Rõõm nende seltskonnast. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann
Robert Silverberg. Surmamere sigitised. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann
Robert Silverberg. Tähehiiglaste orjad. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann
Robert Silverberg. Öösse kaduv tee. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann













Tõlkelühijutt

Isaac Asimov. Hellad raisakotkad. Autorikogumik „Üheksa homset“. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann
Isaac Asimov. Kirjutage mu nimi S-iga. Autorikogumik „Üheksa homset“. Fantaasia. Tõlk. Karel Allikas
Isaac Asimov. Olen Marsportis ilma Hildata. Autorikogumik „Üheksa homset“. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann
Isaac Asimov. Viimane küsimus. Autorikogumik „Üheksa homset“. Fantaasia. Tõlk. Jaana Talja
Isaac Asimov. Võimutunne. Autorikogumik „Üheksa homset“. Fantaasia. Tõlk. Tatjana Peetersoo
Sergei Bitjutski. Kohaliku tähtsusega tee. Reaktor nr 62, november 2016. Tõlk.Rauno Pärnits
Nick T. Chan. Õed. Reaktor nr 57, juuni 2016. Tõlk. Mirjam Proos
Philip K. Dick. On ta inimene? Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.
Philip K. Dick. Poodud võõras. Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.
Philip K. Dick. Tulus äri. Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.
Oleg Divov. Vastasseis Moskva jõel. Reaktor nr 57, juuni 2016. Tõlk. Jüri Kallas
T.L. Dorian. Lendav Hollandlane. Reaktor nr 60, september 2016. Tõlk. Tiina Mahler-Jaaniste
Milo James Fowler. Paar suutäit päevas. Reaktor nr 53, veebruar 2016. Tõlk. Tuule Iil
Holly Heisey. Etsath-tachri, varem Ryan Andrew Curran’i tugipakikese sisu (inimeste inglise keelest tõlgitud sedrajini keelde). Algernon, juuni 2016. Tõlk. Kristjan Sander
Anthony Horowitz. Howardi lõpp. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver
Anthony Horowitz. Hääletaja. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver
Anthony Horowitz. Lend 715. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver
Anthony Horowitz. Lift. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver
Anthony Horowitz. Lühim õudusjutt, mis eales kirjutatud. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver
Anthony Horowitz. Mõrva hääl. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver
Anthony Horowitz. Põlenud. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver
Anthony Horowitz. Telefonis on hauavaikus. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver
Anthony Horowitz. Väändunud Maja. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver
T.L. Huchu. Eriline Kübarseppade Kompanii. Reaktor nr 54, märts 2016. Tõlk. Tiina Mahler-Jaaniste
Juha Jyrkäs. Velese raamat. Reaktor nr 57, juuni 2016. Tõlk. Veiko Belials
Margaret Killjoy. Üks tärn. Reaktor nr 60, september 2016. Tõlk. Lee Kärner
Viktor Kolupajev. Me armastame Maad. Antoloogia „Me armastame Maad“. Fantaasia. Tõlk. Veiko Belials
Dennis Mombauer. Tolmutuuker. Reaktor nr 59, august 2016. Tõlk. Lee Kärner
C.L. Moore. Ajavärav. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann
Juri Nesterenko. Maa helesinine taevas. Antoloogia „Me armastame Maad“. Fantaasia. Tõlk. Veiko Belials
Mike Penn. Õudus Woodruffis. Reaktor nr 55, aprill 2016. Tõlk. Johanna Taiger
Frank Roger. Pühaduseta Graal. Reaktor nr 52, jaanuar 2016. Tõlk. Tiina Intal
Vjatšeslav Rõbakov. Koduhoidjad. Antoloogia „Me armastame Maad“. Fantaasia. Tõlk. Veiko Belials
Robert  Sheckley. Laxia võti. Autorikogumik „Tont nr 5“. Fantaasia Tõlk. Jaana Talja
Robert  Sheckley. Piimaring. Autorikogumik „Tont nr 5“. Fantaasia Tõlk. Seio Saks
Robert  Sheckley. Sarkanlane. Autorikogumik „Tont nr 5“. Fantaasia Tõlk. Karel Allikas
Robert  Sheckley. Tarvilik asi. Autorikogumik „Tont nr 5“. Fantaasia Tõlk. Jaana Talja
Robert Silverberg. Absoluutselt resoluutne. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Jaana Talja
Robert Silverberg. Androiditapp. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Martin Kirotar
Robert Silverberg. Astu mu pähe. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Martin Kirotar
Robert Silverberg. Elas kord üks naine. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia Tõlk. Hannes Talja
Robert Silverberg. Kannatustega kaubitsejad. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia Tõlk. Jaana Talja
Robert Silverberg. Kui müüdid läksid koju. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia Tõlk. Juhan Habicht
Robert Silverberg. Kuues palee. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia Tõlk. Jaana Talja
Robert Silverberg. Külaskäik reaalsusse. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia Tõlk. Juhan Habicht
Robert Silverberg. Macauley skeem. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia Tõlk. Jaana Talja
Robert Silverberg. Mees, kes midagi ei unustanud. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Tatjana Peetersoo
Robert Silverberg. Naaber. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Juhan Habicht
Robert Silverberg. Päikesetants. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Juhan Habicht
Robert Silverberg. Päikesetõus Merkuuril. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Tatjana Peetersoo
Robert Silverberg. Soe inimene. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Jaana Talja
Robert Silverberg. Suvelaulud. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann
Robert Silverberg. Teisik. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Külli Seppa
Robert Silverberg. Uus algus. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad “. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann
Sylvia Spruck Wrigley. Proejkt „Nartsiss“. Algernon, september 2016. Tõlk.Juhan Habischt
Nik Sredin. Niña. Antoloogia „Me armastame Maad“. Fantaasia. Tõlk. Veiko Belials
Vaughan Stanger. Tumedad olid nad ja kummalised seest. Reaktor nr 61, oktoober 2016. Tõlk.Tuule Iil
Arkadi ja Boriss Strugatski. Otsustav katse. Antoloogia „Me armastame Maad“. Fantaasia. Tõlk. Veiko Belials
Arkadi ja Boriss Strugatski. Üksikud oletused. Antoloogia „Me armastame Maad“. Fantaasia. Tõlk. Veiko Belials
Julia Zonis. Seitsmes tunnismärk. Reaktor nr 56, mai 2016. Tõlk. Rauno Pärnits
Jean-Louis Trudel. Langevad inglid. Reaktor nr 55, aprill 2016. Tõlk. Liisa Vesik
Deborah Walker. Ta mõistuse jäine taru. Reaktor nr 52, jaanuar 2016. Tõlk. Liisa Vesik
Deborah Walker. Puhas ja maitsetu. Reaktor nr 56, mai 2016. Tõlk. Tuule Iil













Eesti autori romaan

Akuma V. Ohutsooni hundid. Valge hundi kroonikad 1. raamat. Hea tegu
Thavet Atlas. Sadakond nõiutud suitsukest. Esper Thompson
Andris Feldmanis. Viimased tuhat aastat. Varrak
Meelis Friedenthal. Inglite keel. Varrak
Margus Haav. Kuidas lõhnab kuri. Fantaasia
Indrek Hargla: Raudrästiku aeg. Raudhammas
Leo Kunnas. Sõda 2023. Taavet. Koljat. Küppar & Ko
Mart Laar. Käsi mõõgaga. OÜ Read
Mairi Laurik. Mina olen surm. Tänapäev
Mairi Laurik. Süsteem. Fantaasia
Mann Loper. Kellest luuakse laule. Fantaasia
Olev Muutra. Kolmteist rändurit. Hea Tegu
Reeli Reinaus. Verikambi. Varrak
Arne Ruben. Talvehommiku härmas kindakirjad. Fantaasia
R. Tagarian. Atlantise väravad. Legend
Tiit Tarlap. Rajake tähetolmus. Fantaasia
Tõnis Tootsen. Esimene päev. Autori väljaanne
Maniakkide Tänav, J. J. Metsavana. Saladuslik tsaar 4: Kui rumalad surid. Fantaasia
Siim Veskimees. Asunduste öö. Fantaasia
Enn Vetemaa. Sõidavad Eelija tulisel vankril. Tänapäev
Steven Vihalem. 6ism2e_dpi_error:_unsupported_personality. ZA/UM Nihilist fm.
Saale Väester. Reetur. Kentaur













Eesti autori lühiromaan või jutustus

Miikael Jekimov. Tormiga saabub ka veritasu. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia
Tamur Kusnets. Ootamatu jahisaak. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia
Mairi Laurik. Surf ajalainetel. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia
Mann Loper. 1905. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia
Jaagup Mahkra. Umgolla mustad maagid. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia
Rait Piir. Teispool inimest. Reaktor nr 56, mai 2016
Heinrich Weinberg. Kadunud ja leitud. Autorikogumik „Pimesi hüpates“. Fantaasia
Heinrich Weinberg. Kes varju püüab. Reaktor nr 53, veebruar 2016
Heinrich Weinberg. Kui udu hajub. Autorikogumik „Pimesi hüpates“. Fantaasia










Eesti autori lühijutt

Mehis Heinsaar. Sinine mets. Autorikogumik „Unistuste tappev kasvamine“. Menu
Maks Hull. Viimne kiri. Reaktor nr 57, juuni 2016
Henri Hundu. Maja. Algernon, detsember 2016
Henri Hundu. Vesi. Reaktor nr 62, november 2016
Meelis Ivanov. Sosnovski karuputkede päev. Reaktor nr 63, detsember 2016
Miikael Jekimov. Külmainvestor. Reaktor nr 58, juuli 2016
Miikael Jekimov. Novembriöö. Reaktor nr 63, detsember 2016
(:)kivisildnik. Astrid Loomgreni toimik. Reaktor nr 58, juuli 2016
Armin Kõomägi. Punamütsike. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia
Kaarel Kõvabait. See ei tee üldse haiget! Reaktor nr 61, oktoober 2016
Tea Lall. Rõika peeglivabriku needus. Reaktor nr 52, jaanuar 2016
Erki Lind. Taliharjaöö. Värske Rõhk 48
Meeri Luu. Hallid inimesed. Algernon, juuni 2016
Merca. Allääres. Looming nr 9
J.J.Metsavana ja Veiko Belials. Neli kohta peale koma. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia
J.J. Metsavana. Veretu elu. Reaktor nr 59, august 2016
J.J. Metsavana. Startup. Reaktor nr 61, oktoober 2016
Bix Pokupoeg. Sepatütar. Reaktor nr 52, jaanuar 2016
Aira Rakav. Sigade tee. Reaktor nr 52, jaanuar 2016
Aira Rakav. Talv. Reaktor nr 54, märts 2016
Artur Räpp. Siiralt teie. Reaktor nr 60, september 2016
Kristjan Sander. Elekter. Algernon, september 2016
Madis Seppam. Kuldklient. Algernon, juuni 2016
Madis Seppam. Viimane lehm. Reaktor nr 55, aprill 2016
Leila Tael-Mikešin. Veenus ja mutrivõti. Reaktor nr 63, detsember 2016
Maniakkide Tänav. Halastuse hind. Reaktor nr 55, aprill 2016
Maniakkide Tänav. Liblikad pimedusest. Reaktor nr 60, september 2016
Maniakkide Tänav. Tartu kaupmehe Preussi needuse mõistatus. Reaktor nr 61, oktoober 2016
Elo Viiding. Lihtne lugu. Autorikogumik “Lühikesed ja lihtsad lood” Loomingu Raamatukogu 33/2016
Riho Välk. Lõpetamata missioon. Reaktor nr 56, mai 2016
Riho Välk. Kadunud tulevike otsinguil. Reaktor nr 57, juuni 2016
Heinrich Weinberg. Nurgatagune reisibüroo. Autorikogumik „Pimesi hüpates“. Fantaasia

22 juuni, 2017

V.E. Schwab - Tihenevad varjud (2017)

Eks lugema asudes tuli veidi kahtlane tunne peale, et miks sellist ilmselget YA kirjandust loen, aega oleks muulegi kulutada. Aga jah, lõpuni sai loetud ning eks tekst muutus edenedes üha kaasakiskuvamaks. Kui esimene raamat oli üsna selgelt alguse ja otsaga ning loetav üksikteosena, siis see romaan on ettevalmistus cliffhangeriks, et järgmise raamatuga edasi minna.

Siinses raamatus tekib suhete nelinurk, millega on seotud üks naine ja kolm meest - ja eks naise puhul võiks kõnelda mõningasest poisilikkusest, ning kolmest mehest mõnigi on õige biseksuaalne, siis… väheke queer see YA on. Mitte et see oleks teravalt esil, sest ega kellelgi kedagi õieti panna ei õnnestu. (Selgub, et esimese raamatu puhul sai niisamuti korraks seksuaalsusest räägitud.)

Aga jah, romaan siis sellest, et neiu Bard seilas peale eelmise raamatu sündmusi tundmatu meeskonnaga merele ning sai seal endale võlujõu asjus ootamatu õpetaja, kes osutus Punasest Londonist pagendatud ülikuks. Pagendatud oli ta seepärast, et… prints Rhy on selline nagu ta on ning Kell peab teda kaitsma - eriti nüüd kui eelmises raamatus sai nende elud üksteisega ühendatud (no otseses, mitte kaudses mõttes). Ning et Punases Londonis on algamas selle maailma võlurite turniir, purjetab pagendatud ülik keelust hoolimata sinna tagasi, et niisamuti turniiril kaasa lüüa. Nagu selgub, soovivad ühel ja teisel põhjusel turniiril inkognito osaleda nii Bard kui Kell. Sünnib üks segapundar, sest noored armastajad ei tea teineteise osalemisest, küll aga aimavad üksteise kohalolu. Ja Rhy isa, kuningas Maxim, ei taha Kelli seiklustest midagi kuulda.

Kuid see pole veel kõik. Kui Kell tõi Rhy tagasi elavate hulka, siis eelmises romaanis hukkunud Holland on samuti naasnud - tema äratas deemon või jumal, kel on aga omad plaaid - mille elluviimiseks on vaja Kelli.


Ühesõnaga, puhas seiklusromaan koos mõnede õhkamiste ja murtud südametega - mis teeb raamatu üsna emoks, aga siiski kaasaelamisega loetavaks. Ei saa öelda, et tegu oleks uuendusliku või eripärase kirjandusliku maailmaga, pigem on siin kenasti järgitud YA traditsioone lugejatele meeldimiseks. Aga mis siis ikka.

21 juuni, 2017

Murray Leinster - Loogik Joe (Shanidar, 2017)

1946. aastal ilmunud visioon televiisorilaadsetest raalidest, mis on ühendatud üleilmsesse mäluvõrku. Neil aparaatidel on klaviatuur, mille abil saab toksida käsklusi ja küsimusi ning vastu saab siis hüva nõud. Tegu pole tehisintelligentsiga… kuni raalide tootmisliinidest pääses läbi üks praakeksemplar, mis otsustas kasutatavaid mälupankasid iseseisvalt täies mahus kasutada ning nii inimestele kasulik olla. Selleks tuli releesid veidi ümber ühendada, mistõttu vabanes praakraal tsensuuritõketest ja seeläbi sai ligipääsu kogu inimsoo tarkusele. Mistõttu sellel raalil - ehk “loogik Joe’l” - oli abivalmina olemas vastused neile küsimustele, mida üllatunud kasutajad esitasid (kuivõrd tegemist võrguga, siis teised võrguga ühenduses raalid olid praakraali töötamise ajal niisamuti abivalmid) - kuidas ehitada igiliikurit, kuidas tabada suhtes petjat, kuidas saada rikkaks jne jne. Tulemuseks siis kõlbeline ja majanduslik kaos - abivalmis raalil polnud vahet, millistele küsimustele vastuseid leida.

Jutu peategelane, kes töötab raale tootvas ettevõttes, on aga isiklik probleem - nimelt on linna ilmunud ta kunagine noorpõlvearmastus, kes millegipärast tahab mehega abielluda. Peategelane teab, et võrgutava naise neli eelnevat abielu olid õige hämaratel asjaoludel otsa saanud (ühel puhul oli naine koguni mehe maha kõmmutanud); niisiis püüab peategelane päästa oma abielu - enne kui see blondiinist femme fatale ta abikaasale helistab ja seda oma pahatahtlikust soovist teavitab.

Loo lõpplahendus ei tee värskele tehisintelligentsile (?) just suuremat au. Kuid Leinsteri nägemus (asjade?) võrgust on päris huvitav, kuivõrd nii mõnigi tänapäeva teenus toimibki autori visiooni kohaselt. Tekst ise on õige semulikus laadis kirjutatud, mehed on toredad vuntsid ja naised erinevad nukukesed - mis annab tekstile omakorda campi hõngu, kui just sellest mööda ei vaata. Ehk siis intrigeeriv ideestik, aga aegunud teostus.


“Aparaat näeb välja nagu televiisor, kuid nuppude asemel on sel klaviatuur ja kui te midagi teada tahate, siis trükite lihtsalt küsimuse sisse. Loogik on ühendatud mälupangaga, mis sisaldab Carsoni ahelaid kõigi selle seostega. /-/ Seda kõike võimaldavad teile mälupanga releed. Pank ise on suur ehitis, mis on täidetud kõikvõimalike andmetega kogu maailma kohta ja kõikide kunagi tehtud telesaadete salvestistega, ning see pank on ühenduses riigi teiste pankadega. Kui tahate midagi teada, kuulda või näha, siis toksite aga soovi sisse ja see täidetakse kohe. Väga mugav! Ja veel võib loogik lahendada teie eest matemaatikaülesandeid, teha raamatupidamistöid, anda nõu keemias, füüsikas, astronoomias ning kohvipaksu pealt ennustades nõustada ka armuvalu käes vaevlejaid.” (lk 8-9)

20 juuni, 2017

Margaret Ronald - And Then, One Day, the Air was Full of Voices (The Best Science Fiction of the Year 2, 2017)

Lugu lähitulevikust, kus on juhtunud nii, et kosmosetsivilisatsioonide otsing SETI on ootamatul kombel… üles korjanud signaali. Ja sellise signaali, kus on juhised, kuidas vastuvõetavat infot tõlkida. Sellele siis järgnebki infovoog 40 valgusaasta kauguselt, ainult et info on nö igapäevane tühitähi - vestlused, muusika, teleseriaalid, nimekirjad jms. Maal tekib omaette teadusharu, mis saadut tõlgib ja tõlgendab; infovoog jätkub ja jätkub. Mõne aja pärast avastavad uurijad, et need seriaalid ja vestlused on muutunud tõsisemaks ja kurvemaks; ning 40 aastat peale algust see infovoog katkeb - ülekanne on lõppenud, ei sealt ega kuskilt mujalt ei tule ühtegi tehislikku signaali.

Loo peategelane jõuab järeldusele, et need arvatavalt humanoidsed tegelased 40 valgusaasta kauguselt on välja surnud - ainus, mis neist järel, on galaktika inforuumi paisatud kõikvõimalikud andmed. Siiski on juhtunul ka üks positiivne külg - et seda võõra tsivilisatsiooni ülekannet mõista, pidid maalased enam koostööd tegema. Aga see eelnev kokkuvõte on vaid pool kogu loost, tekstil on ka hulga intiimsem mõõde.


Et siis igivana küsimus, kas kosmoses on veel intelligentseid eluvorme, ja kus. Või mitte. Esmapilgul üsna leierdatud teema, aga samas omal moel igatepidi inimlikult lahti kirjutatud (nii mingi sugulus MacLeodi Tauredi looga) - mis sellise kontakti puhul muutuks, kuidas inimesed käituksid, kui palju esineks ekstreemsusi ja lollusi. Tekst on vahel pateetiline, aga samas mõrkjalt melanhoolne.

19 juuni, 2017

H. G. Wells - Venemaa pimeduses (2017)

Wells viibis 1920. aasta sügisel Petrogradis ja Moskvas ning propaganda eesmärkidel lasti tal tutvuda tollase elukorraga - eks tehti talle ka potjomkinit (koolikülastus, kus õpilaste lemmiktõlkeautoriks on Wells), aga ta sai ka ehtsamat linnaelu näha ning kõiksugu keskastme juhtidega juttu ajada (hiljem küll on Leniniga kohtumine soolas).

Tollane Venemaa oli veel küllaltki lahtiste arenguteedega riiklik moodustis - ühelt poolt valitses punaterror ja nälg, teiselt poolt oli alustatatud mitmete eksperimentidega; näiteks laste internaatkoolides ja tööliste sanatooriumides kasvatamine. Möllasid Lenin ja Trotski ja nõukogud, Stalinist pole sõnagi. Wells mõistab ühelt poolt hukka bolševike utoopia, samas leiab, et see ongi ainus jõud, mis suudab tol hetkel Venemaad ohjeldada - kuna bolševikud on lihtsalt kõige paremini organiseerunud ja neil on nägemus (tsaarivõim oli oma aja totaalselt ammendanud ja uuemad liikumised jäid hambutuks). Ühiskonna puhastus pole veel nii totaalselt käima rappunud, Petrogradi ja Moskva linlased saavad käia kirikus pappe kummardamas ja kõiksugu mittebolševikud võisid oma vaateid… omaks pidada.

“Kiriku vastasmaja fassaadil ripub plakat Moskva ühe esimese revolutsioonilise linnavalitsuse ajal kuulsaks saanud lausega “Usk on oopium rahvale”. Loosungi mõju kahandab suurel määral asjaolu, et vene rahvas ei oska lugeda.” (lk 51)

Wells paistab uskuvat, et just kapitalismi ja kommunismi ühendamine, õigemini teineteise positiivne mõjutamine võiks olla maailmale igati positiivne, mis hoiaks ära Esimese maailmasõja järgse maailma edasise kaosesse vajumise. Autor pakub, et kui Nõukogude Venemaa saab endale kapitalistliku partneri, on sel võimalus jalgele tõusta - tema uskus selleks saavat Ameerika Ühendriike, aga sai hoopis 1920-1930. aastate Saksamaa oma muutuvate ambitsioonidega.

Igati emotsionaalne raamatuke Wellsi reportaažlikust või esseelikust nägemusest elust nõukogude võimu algaastatest Petrogradis ja Moskvas. Elu oli jube, aga mingi kord oli taastumas, bolševikud näitasid end organiseerunud jõuna - vastupidi nendele liikumistele, millega tol ajal toimusid erinevad kodusõjad (Denikin, Koltšak, Wrangel jms).

“Ma mäletasin Kremlit 1914. aastast väga avatud paigana, niisama avatuna nagu Windsori loss: sealt käis pidevalt läbi palverändureid ja turiste. Nüüd on Kreml suletud ja sinna on väga raske pääseda. Juba välisväravas oli palju sekeldamist passide ja läbipääsulubadega. Enne Lenini juurde jõudmist pidime läbima viis-kuus tuba ja igaühes kontrollisid valvurid ja ametnikud meie dokumente. Võib-olla on seda vaja Lenini kaitsmiseks, kuid see takistab Venemaa vahetut suhtlemist temaga, ja mis efektiivse juhtimise seisukohast veel tähtsam - takistab omakorda temal Venemaaga vahetult suhelda. Kui kõik, mis jõuab temani, peab enne filtrist läbi käima, siis käivad ka tema enda sõnad läbi filtri ning selle käigus võib informatsioon olulisel määral muutuda.” (lk 52)



16 juuni, 2017

George R.R. Martin - Tants lohedega. Teine raamat (2017)

Kuigi olen seda raamatut inglise keeles lugenud, on eestikeelset tõlget ikka mõnus kätte võtta (mu meelest on just kõiksugu isiku- ja kohanimed üldiset vahvad). Seekord on võimalik koguni Meereeni sasipuntrast väikse huvi või kaasaelamisega lugeda - eeldusel, et neid reflekteerib ser Vanaisa (või Tyrion või Qyentyn oma parematel hetkedel). Selmy tõekspidamised on nii meeldivalt rüütellikud… kuidas ta on valmis kasvõi seda Daeneryse sitapeast abikaasat kaitsma (ja muud olukorrad) - sest ta teenib riiki! Meereenlastele võib selline kõbi ikka näida eriliselt napaka tulnukana.

Olles pisteliselt näinud “Troonide mängu” seriaali (ohhoo, Hardhome ja Sohikute lahing!), on ikka päris naljakas, kui irdunud on seriaal romaanisarjast. Võib vaid pöialt hoida, et raamatu-Daenerys ei pääse Meereenist ning Stannis rabeleb lumme uppumast… aga see on nõrk lootus. Samas nii väga ei tahaks, et Jon Snow edasisest kaoks.

Nagu allpool ühest tsitaadist näha, võib oletada, et kas Pisinäpp või Varys (või mõlemad korraga, aga üksteisest sõltumatult) õhutas kuulsusrikast kuningas Joffreyt reetur Ned Starki pead maha kaksama - vast siis eelkõige Varyse teene, kuivõrd tal oli see Aegon aastaid tagataskus küpsemas. Aga mis küll Varyst sellisele teele kihutas… millest selline Targaryenide lembus… Küllap paljudel inimestel on omad seletamatud kiiksud.

Muidugi tekib taas see igiammune küsimus, et kuidas autor suudab romaanisarja intriigide karnevali kuidagi lahendada. Raudsaarlased ja nende märatsemised (lisaks võimalik liit Daenerysega - Victarion, võta palun ta naiseks!). Dorne’i sepitsused Daeneryse või Aegoniga. Põhjas Boltoni ja Starkide austajate vastuseis - ning muidugi see jääzombide oodatav rünnak Müüri ja inimsoo vastu. Lannisteride probleemid oma seniste liitlastega. Pisinäpp ja Oru isandad ning nende võimalik sekkumine kuningriigi tegemistesse. Raudpank ja Westerosi võlg neile. Muidugi, nagu Martin tõestab selleski romaaniosas, tähtsaid tegelasi on kerge üle parda visata - või miks peaks ootama, et seni vaikselt podisenud osapooled peaks kindlasti võimuvõitlusse sekkuma (alati saab renlytajad ühe suletõmbega kustutada)? Alati saab Freyde kombel viimasel hetkel võitjatega ühineda või jääda saba jalge vahel redutama.

Kes viitsib otsida, siis on kättesaadavad kuuenda romaani mitmed peatükid - Stannise leerist, Meereeni kuumast mülkast ja Arianne retkest.

“Vähemalt prints Quentyn kuulas tähelepanelikult. Ta on oma isa poeg. Lühike ja jässakas, ilmetu välimusega, näis ta siiski kombekas poiss, kaine mõistusega, mõistlik, kohusetruu… aga mitte selline, kes noore tüdruku südame kiiremini põksuma paneb. Daenerys Targaryen, olgu, mis ta on, oli ikka veel noor tüdruk, nagu talle meeldis süütukest mängides väita. Nagu kõik head kuningannad, seadis ta oma rahva esikohale - vastasel juhul poleks ta kunagi Hizdahr so Loraqiga naitunud - aga tüdruk temas ihkas ikka poeesiat, kirge ja naeru. Ta soovib leeke ja Dorne saatis talle muda.” (“Hüljatud rüütel”, lk 365)

“Äkitselt taipas ta, et oli seisnud täpselt samas kohas päeval, mil isand Eddard oma pea oli kaotanud. See ei pidanud nii minema. Joff pidi talle halastama ning ta Müürile saatma. Starki vanem poeg oleks saanud Talitundru isandaks, aga Sansa oleks jäänud õukonda pantvangiks. Varys ja Pisinäpp olid kõik tingimused paika seadnud ning Ned Stark oli oma väärtusliku au alla neelanud ning nõustunud oma tütre kõliseva pea päästmiseks end riigireetmises süüdi tunnistama. Ma oleksin sõlminud Sansa jaoks hea abielu. Abielu Lannisteriga. Aga muidugi mitte Joffiga, aga Lancel oleks sobinud või üks tema noorematest vendadest. Petyr Baelish oli end välja pakkunud, meenus talle, aga see oli muidugi ilmvõimatu; ta oli selleks liiga madalat päritolu. Kui Joff oleks teinud, mida kästud, poleks Talitundru sõtta astunud ja isa oleks saanud tegeleda Roberti vendadega.” (“Cersei”, lk 441)

“Selmy käsul oli Quentyn Martell asetatud kuninganna enda voodisse. Mees oli olnud ometi rüütel ja pealegi Dorne’i prints. Tundus olevat südamlik lasta mehel surra voodis, kuhu jõudmiseks oli ta ületanud pool maailma. Voodiriided olid rikutud - linad, püürid, padjad, madratsid olid kõik verest ja suitsust läbi imbunud, aga ser Barristan arvas,et Daenerys andestab talle.” (“Kuninganna käsi”, lk 513-514)


raamatuarmastus