Põlvkonnalaev on teadagi probleemide pundar - mida kaugemale jääb stardipunkt, seda segasemaks seal elu läheb. Siinne laev on lahkunud Maalt, kuna sealne ökosüsteem oli hävinemas. Plaanid uuele planeedile jõudmiseks oli paika pandud, aga siis sekkus inimfaktor ja kohtumine tundmatuga. Konfliktide tagajärjeks eelkõige meeskolonistide vähenemine ja vajadus uute kolonistide järele - tuli siis välja valida sobivad tõupullid, kes siis naisi viljastaks. Mis siis omakorda viis selleni, et kõik viljastumisvõimelised naised ei soovi olla viljastatavad. Ja no mis üldse on perekond.
Loo peategelane on raamatukogus töötav viljastumisealine naine, kel on vaid üks tütar. Eks raamatukogu on omamoodi infokeskus, seega laeva võimud püüavad seda samuti kontrollida - milline osa traditsioonilisest minevikust enam ei sobi laeva reaalsusega, mida peaksid naised lugema, et olla võimalikult viljastumisaltid. Noh, raamatukoguhoidja päris nii ei arva nagu on laevas kehtestatud reeglid. Kuniks ta kutsutakse vestlusele, kus tuletatakse meelde reeglite olemasolu. Või muidu … sünnitama.
Eks siit võib välja lugeda, milline on probleemi kese ja milline võib olla lahendus. Aga noh, põlvkonnalaev ja tema eesmärgid - autoridki on osutanud mitmele kitsaskohale, mis headest kavatsustest hoolimata ei ole just sealsele ühiskonnale jätkusuutlikud. Ja eks inimfaktor on ikka see, mis paratamatult kaarte segi ajab.
