Lugu, kus gripipandeemia on pühkinud
maailmast üle 99% inimkonnast... ja ometi keskendub romaan erinevate
inimeste käekäigule, kes on ühel või teisel moel kokku puutunud
ühe lahkuläinud abielupaari (kes ise pandeemiat üle ei ela)...
loometegevusega. Kõlab segaselt? Noh, ei taha kuidagi sisu ümber
jutustada, kui raamat läbi loetud, on ehk postituse esimene lause
mõistlikum (loodetavasti – kuigi millal siis aega postitust uuesti
lugeda).
Tegevus leiab aset 20 aastat peale
inimmaailma kokkuvarisemist, siin on rohkelt tagasivaateid
juhtumistele nii enne kui pärast hävingut – ehk miks on tegelased
just seal kus nad on, kuidas nad kokku puutusid, millised hajusad
kontaktid neid sinna või tänna liigutas. Seoseid on mitmeid, mis
viib aga mõttele, et milleks seda kõik õigupoolest romaanina vaja
on, mida see kokkupõimuv süsteem õieti tähendab. Kinnitada
uskumust, et inimlikkuse säilitamine on see kõige olulisem?
Niisamuti tundub, et autor on tahtnud tõestada seda, et ta suudab
võrku punuda, lugu niimoodi jutustada.
Ühesõnaga, raamat on meelelahutuseks
hea, aga ma ei leidnud sügavamat kõnetamist, midagi, mis mind enam
puudutaks kui normaalselt põneva raamatu lugemine (muidugi, see on
eelkõige minu probleem). Inimhävingujärgne maailm pole 20 aastat
hiljem üdini koletu, seal on kokku koondunud inimesi, kes püüavad
säilitada (kohandada)... inimkultuuri – kuigi uus, pealekasvav
põlvkond ei mõista kuidagi katastroofist pääsenute mälestusi
sellest eelnenud turvalisest tehnikamaailmast. Nojah, kui mäletajad
välja surevad... algab tavaliselt postapo-kirjanduses võimalike
veidrustemaailmade kirjutamine (tänuväärsel kombel puuduvad siin
romaanis üleloomulikud olendid).
Huvitav, et inimhävinguromaanides on
väga vähe juttu kassidest ja nende võimalikust plahvatuslikust
levikust (no praegugi on kastreerimist ülistav hoiatusreklaam: et
üks kass võib aastas toota 20 kassi). Kas võib eeldada, et
urbaniseerunud keskkonnast pärit kassid metsistuvad (siin romaanis
on kahel korral mainitud kasse, kes elavad uutes asundustes
hiirepüüdjatena), siis looduslik tasakaal hoiab nende populatsiooni
sobivates piirides (mul ei tule ette, et tõelised metskassid
ujutaksid metsa-alasid üle)? Samas, kui siin raamatus on hirveküllus
(nt ühel tegelasel sai esimestel aastatel hirveliha tuimast
söömisest kõrini), siis kus on kiskjad? Hea küll, küllap
lugemishoos ei märganud viiteid huntidele jne (kuigi vähemalt kord
mainiti, et laibad jäetakse raipesööjatele).
Aga jah, gripihooajaks on see pisut
ehmatav lugemine.
päikesejänku ja sada raamatut
marcalt maailmale
lugemissoovitus
reaktor
päikesejänku ja sada raamatut
marcalt maailmale
lugemissoovitus
reaktor
