Kuvatud on postitused sildiga Eha Lättemäe. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Eha Lättemäe. Kuva kõik postitused

08 mai, 2014

Eha Lättemäe – Oma sammude varjust (1968)

Laits eräni ütsindä.
Kennigi es kuule temä ikku.
Üü ütel: Magada,
magada om paremp kui ärgätä.

Midägi peäb olema pääle une ja surma.
(lk 28)

Eesti naine. Puhas raud.

MU KÄED
on suured ja punakad,
soonilised ja rakkus,
kõvaks muutunud hangu ja reha varrest,
parkunud kartulivõtust ja umbrohukitkumisest.
Nad lõhnavad äsjalüpstud piima,
kuivava heina ja küpse vilja,
väetise ja mulla järgi.

Siin nad on -
valmis aitama ja ehitama,
hellima last
ja hoidma püssi,

kui on tarvis.

10 aprill, 2014

Eha Lättemäe – Metsamarju mõtsamarju (1974)

Laman
ja ei liigu.
Kui kuldkala
leiaks mu.
Lugusid mu suhu
hakkab sadama.
(lk 23)



millest sügüse õhtu om tettü
vihm rabiseb päivä ämäräss
muid samme es kuule
(lk 28)




kudagi miu mõtte jäive toa ja lauda vahele
kõnnive nüüd läve ehen
mõni limpsab võililli kareda keelega
äästki einäst ei ooli
kas na esigi tääve mis na tahave

(lk 33)