Sam Beckbessinger, Lauren Beukes, Dale Halvorsen – This Book Will Find You (The Outcast Hours, 2019)

Kirglik hullumeelsus, kus naine püüab ellu äratada oma armsamat, kes vedeleb vannitoas oma vereloigus. Selleks on naise kätte sattunud veider käsikiri, kus õpetatakse kuue etapi läbimisega oma armsama ellu äratamist. Ent kui see tseremoonia peaks ebaõnnestuma, on deemonitel lõbu laialt.

See surnust äratamine … selle tegevuseni jõudmine on võtnud aega, mida leinav armastaja on veetnud üksinduses erinevate vägijookide ja retseptiravimite seltsis. Mistõttu on armunute pesa muutunud õige jubedaks urkaks: siiski on siin võimalik tseremooniat teostada.

Kui mingil moel võib loo senine kirjeldus tunduda vähe hullumeelse armastusloona, siis tegelikult on ikka puhas räme horror. Juura õppejõust naine meenutab seda kirge oma üliõpilasega ja kuidas nad … kuidas nad niisuguse olukorrani üldse jõudsid. Päris painajalik värk.

Lauren Beukes – Slipping (The Best Science Fiction & Fantasy of the Year #9, 2015)

Sarnaselt Egani looga paigutub see tekst lähitulevikku, omamoodi need kaks juttu täiendavad üksteist. Kui läänemaades on glamuurne tehnoelu, siis arengumaad on need katselaborid, kus kõige uuemaid ja eksperimentaalsemaid tehnikaid katsetatakse inimeste peal. Beukesi loos on vaatluse all inimkeha paremaks tuunimine.

Loo peategelaseks on Lõuna-Aafrika tüdruk Pearl, kes osaleb modifitseeritud inimeste võistlusel Pakistanis. Pigem on võistluse puhul tegemist demonstratsiooniga meditsiini, farmaatsia ja militaariaga seotud firmadele – milliseid inimkehade töötlusi oleks võimalik arendusse võtta, et siis midagi kasumlikku toota. Nii osalevad võistlusel neiud, kes on... tavalisest inimesest üpris erinevad.

“She is aware of the other runners as warm, straining shapes in the periphery. Tomislav has made her study the way they run. Charlotte Grange, grunting and loping, using the exo-suit arms to dig into the ground like an ape; Anna Murad with her robotics wet-wired into her nerves; Oluchi Eze with her sculpted tail and her delicate bone, like a dinosaur bird. And in lane five, farthest away from her, Siska Rachman with her face perfectly calm and empty and her eyes locked on the finish line, two kilometers away. A dead girl remote-controlled by a quadriplegic in a hospital bed. That is the problem with the famous Siska Rachman. She wins a lot, but there is network lag time.” (lk 26)

Pearl on õnnetuses jalad kaotanud, ning seeasemel on tal nüüd... teistsugused jäsemed. Aga mitte ainult, ka siseelundid on tuunitud ja asendatud jms. Arengumaadest pärit kondisaagijad ja asjaajajad, kes on Pearli selliseks ehitanud, on päris kindlad, et nad on loonud päris töökindla versiooni, mida võiks ehk lääne firmadelegi maha müüa. Tüdruk unistab, et kui ta modifitseeringud on edukad, saaks ta pere materiaalselt kindlustatud... ja võiks avada sünnikoha neidudele toetuskeskusi jne. Ent võistlusel osalev konkurent Siska jagab Pearlile karmi tõde ta võimalikust edukast tulevikust.

Eks selline pooleldi emotsionaalne lugu ole, ent sellest hoolimata kuidagi... mõtlemapanev nägemus tulevikust ja ekspluateerimisest ja eetikast. Et siis, inimkatsed parema tuleviku nimel?