Betti Alveri kirjandusauhinna nominendid 2021

 

Paistab, et valikusõelast on läbi pigistatud 7 teost, millest siis üks võiks ja peaks võitma möödunud kirjandusaasta parima ilukirjandusliku debüütraamatu auhinna. Aga eks see vast peaks selguma 23. novembriks. Pöidlad pihku ja aeg kihlvedudeks!

Nominendid olevat:

Aliis Aalmann "Verihaljas"

Anna Kaare "InteГрация"

Ilmar Lehtpere "Kodutud luuletused"

Natalja Nekramatnaja "Sinine pojeng"

Olav Osolin "Kus lendab Part"

Rait Piir "Hinged mõõgateral"

Ave Taavet "Valerahategija"

Ilmar Lehtpere - Kodutud luuletused (2020)

 

Õhuke luulevihik, aga millised emotsioonid. Lähedus, Alzheimer ja koroonasurm; inimlik ja kujundlik luulekeel - seda eriti esimeses luuletsüklis “Libahüljes”, mis kirjeldab kahe inimese lähedust ja autori juuri. See on kaunis, kergelt lähedane Aliis Aalmanni maailmatunnetusega.

Ma eksisin

sinu laulu- ja loitsumetsa

Linnulaul

hundilaul

puude lauluümin

vaikuse taga

Vaikuski laulab siin

Haldjad on kodus

Ma eksisin sinu

laulu- ja loitsumetsa

ega taha siit

enam kunagi väljapääsu leida

(lk 20)

Ja siis tulevad need kaks järgmist tsüklit - ehk kogemus lähedase Alzheimerile kaotamisest ja lõpuks koroonale allajäämisest (midagi täiesti vastandlikku oleks Anneli Rummi koroonakriisi kogemus oma pateetilisusega). Isiklikust traagikast on keeruline kirjutada või seda “hinnata”, eks igaühel ole kogemusi oma läheduse kaotusest … aga kas nüüd just niimoodi karantiinitingimustes. Ilus ja valus luulekogu.

Küsid tihti oma ema ja isa järele

et kuidas neil läheb

Varem tuletasin sulle meelde

et nad on surnud

Imestasid et see oli

sul meelest ära läinud

Mõtlesin

et selles ühes asjas

pean ikka ausaks jääma

Aga siis hakkasid reageerima

nagu kuuleksid seda

esimest korda

Küsisid

miks sulle ei öeldud ja 

kas matused on juba ära

Nüüd kui küsid

kuidas emal ja isal läheb

vastan et hästi

Ja loodan

et ma ei valeta

(lk 35)

Jalutame kahekesi 

haigla koridoris

Sa hoiad mu käest kõvasti kinni

Näen et miski vaevab sind -

su pilk on sissepoole pööratud

ja su suu liigub tasakesi

Sina

luuletaja

sõnavõlur

pead nüüd oma sisemusest

kõige lihtsamaid sõnu otsima

välja kraapima

ja omaette 

neid harjutama

Lõpuks vaatad mulle otsa

vesiste silmadega

ja ütled

Palun tule alati mulle appi

Ja mu süda murdub jälle

tuhandeks tükiks

(lk 40)