Tiitus – Hr. Kenonen. Tema elu ja arvamused (2010)

Väike kokkupuude vanema soome huumoriga. Lugude valik on pisut petlik – esimesed lood üsna nürid, siis läheb vahedamaks. Täpsemalt valiku esimesed 5 lugu on selline 19. sajandi laadi puine huumor (a la proovige lugeda sajandivanuseid anekdoote), ent I maailmasõja meeleolude ja sellele järgnevaga muutuvad Tiituse kirjutised tänapäevasemaks ja naljakamaks. Kui härra ja proua Kenoneni suhted on suht klišeelikud, siis isa ja poegade nagistamised on päris värskendavad. Et siis, vana kool. Aga jumal küll, sellist heatahtlikku huumorit (tagantjärgi tundub heatahtlik?) või pila tänapäeval just palju ei kohta, seega puhkus agressiivsusest.