Maria Dong - In The Beginning of Me I Was A Bird (The Best American Science Fiction and Fantasy, 2023)

 

Tekst, mis on küll siin antoloogias paigutatud fantaasiakirjanduse alla, aga samahästi võiks esindada ulmet. Sest noh, kõik need kehavahetused ja teadvusevahetused ja taevast kukkunud eluvormid, noh, see on muidugi iseenesest fantastiline, aga samas ka ulmeline. Eks see tekst on selline, et kas lähed kaasa autori fantaasialennuga või siis see on üks parajalt tüütu sõnamulin. Minu jaoks jäi see teine variant.

Nagu autor järelsõnas kirjutab, oli selle kirjutamine tema jaoks väga huvitav kirjutamisprotsess - esialgne plaan korea mütoloogiat kasutada võttis hoopis teise, oma suuna, mida oli siis huvitav järgida. Ehk siis, inspiratsiooniplahvatus või nii, mis iseenesest võikski olla vaba kirjanduse kese. Ja mis on paratamatult autorikirjandus, mitte lugejakirjandus. Ja mis siis viib ikka selleni, et tihti on tekst raskelt seeditav, kuna nõuab lugejalt enam kui tavaline ilukirjanduse lugemine. Eks ma võin ennast vabandada, et võõrkeeles lugemine ongi raskem jne … aga on nagu on.

Kui esmatutvus Dongiga oli päris huvitav kogemus, siis see tekst jäi õige kaugeks.

Maria Dong - The Frankly Impossible Weight of Han (The Best American Science Fiction and Fantasy, 2022)

 

Omapärane tekst, mis algab kui teaduslik fantastika ja lõppeb puha fantaasia pähe. Ja eks omapärasuse eest võib punkte anda, kui see vähegi on intrigeeriv.

Inseneril sureb haiguse tõttu naine. Kurbusest murtud mees ehitab masina, mis valmistab … apelsini. Peagi seejärel läheb insener vabasurma ja jätab leiutatud masina keldrisse, et see seal rahumeeli edasi töötaks. Tõepoolest, masina avastab insenerisse armunud luuletajanna, kes on temasse armunud ja tulnud meest otsima, kui see vaikib. Masin on vahepeal … paljunenud. Apelsinilõhna lummuses luuletaja laadib need oma autosse, et linnas neid isetootjaid kodututele laiali jagada.

Ainult et luuletaja ei tea, et tegelikult need masinad toodavad (või paljundavad) lisaks apelsinile (ja muule) ka hingevalu ja sellega kaasnevaid kehahädasid - ning need hakkavadki epideemiliselt levima.

Ja et autor on korea päritolu, siis läheb päris koreaks kätte - korealannast luuletaja, kes on joviaalne oma esimest avaldamislepingut saades, kutsub oma kaugeid sugulasi Ameerikat külastama: üks rahutu noormees tulebki ja satub epideemia küüsi, aga et ta ema on nõid või nii, siis tajub see ema oma poega ja meie maailma ähvardavat ohtu … ja asub nüüd epideemia peatamiseks jumalate poole teele. Mis on ohtlik! 

Et siis jah, esmapilgul oleks justkui koroonakirjanduse mängumaal, aga lõpus kisub ikka veidraks müstikaks - mis on päris värskendav lähenemine kasvõi peale Larsoni lugemist. Eks tähelepanu tuleb pöörata ka sellele pealkirjas leiduvale mõistele “han”, mida autor järelsõnas veidi avab.