Kage Baker - The Ruby Incomparable (Best American Fantasy 2, 2008)

 

Järgmine lugu sellest “Anvil of the World” maailmast ja taaskord põrguvürsti ja jumalanna ühest järeltulijast - seekord siis tütar, kes oleks justkui mõlemalt vanemalt midagi pärinud, aga pigem on omasoodu jooksja, kes tahab võimalikult palju avastada; seda siis mõlemas vanemas parajalt hämmastust tekitades … kuniks viimaks teda tabab armastus (aga millise tavalise mehega!) ja ta ühel hetkel otsustab lapse saada. Ning emadus … on hoopis midagi uut.

Eelmise teksti tühikargajast peategelane ja ta arvutud järglased ei leia siin justkui üldse mainimist (või siis ikkagi üks neist vendadest - aga kuhu see lasteaed on kadunud?), sest suhtes nagu tekitas segadust selline vähe uus lähenemine nendele vanematele. Ja eks loo lahendus läks vähe siirupiseks, kuigi samas jah, see vanemluse teema oli ka eelmises tekstis üsna oluline. No peaks siis samast sarjast kolmanda teksti ette võtma, ehk viimaks jõuaks ka romaani lugemiseni.

Kage Baker - Leaving His Cares Behind Him (Year's Best Fantasy 5, 2005)

 

Hea meelelahutuslik lugu tühikargajast pojast, kes viimases rahahädas tuleb tagasi koju kaukaid täitma. Ainult et koduks on kuskil tühermaal asuv kindlus, mida valdab deemonist isa ja pühakust ema - tavainimesed seda kanti külastada ei julge, kartes, et kõiksugu koledad elukad neid röövivad või ka tapavad (muidugi, täiesti reaalne kartus).

Igal juhul, koduses kindluses taas vanematega kohtudes saab selgeks, et vanemad pole sellise tühikargaja energia raiskamisega mitte sugugi rahul. Et järeltulija kodunt põgenemist ennetada, teevad nad talle ülesandeks ehitada järeltulija järglastele mänguväljak - et need ei kasvaks vaid lossiseinte taga. Järeltulija ja tema järeltulijad … pole just soojades suhetes; sest noh, emade juurest on nad ära võetud, isa samahästi kui pole, ning vaid vanavanemad ja kasvatajad hoolivad neist. Järeltulijal on nüüd vaja ajusid raputada, et võimalikult lihtsalt ja kiirelt sellest tüütust ülesandest vabaneda …

Lugu kuulub Bakeri “The Anvil of the World Universe” sarja , mis selle teksti põhjal võiks päris tore meelelahutus olla - kui sama peategelane peaks seal seiklema (paistab, et käepärastest antoloogiatest võiks olla veel kaks lühiteksti samast sarjast). Peategelane iseenesest pole just karakteriloome silmapaistvamaid näiteid, aga selline lõbus kelm on ikka hea vaheldus kaasaegsele ulmekirjandusele. Või nii.

ulmekirjanduse baas

Kage Baker – The Books (The Mammoth Book of Apocalyptic SF, 2010)

Lugu katastroofijärgsest maailmast, kus olukord on mingil moel normaliseerunud (mis juhtus, jäi selgusetuks või ei pannud tähele). Rändav tsirkusetrupp satub ühte unustatud linna, milles asub nö vanadekodu, ja muid elanikke polegi. Relvastatud ja pahurad vanad lubavad trupil peale esinemist mahajäetud majades ringi tuustida ja asju võtta, mida sealt leiavad. Trupi noorimad liikmed leiavad mängimise käigus ühest majast... raamatukogu. Lapsed on küll varem raamatuid näinud ja vanemad neile samu pehmekaanelisi raamatuid üha uuesti ette lugenud, aga siin on tuhandeid trükiseid ja paljud neist suisa kõvakaanelised. Ja millised uued lood ja värvikad pildid! Peategelane leiab koguni Asterixi kogutud teosed ja ei suuda sellest kuidagi loobuda. Lapsed on kui uimas, kõike tahaks kaasa krabada, ent teadagi, reisivankrites palju ruumi pole. Viimaks siiski valitakse mõned kaasavõtmiseks (muuhulgas näiteks seletav sõnaraamat – teadagi, väga veider raamat, mis kirjeldab lastele senitundmatuid mõisteid minevikuilmast). Ent raamatukogust lahkudes satuvad nad kokku kurja vanakesega, kes lahendab koltunud ajalehtede ristsõnu... ja nende vahel puhkeb võitlus.

Einoh, ei saa öelda, et Bakeri postapokalüptiline maailm oleks midagi põrutavat, mingil moel muidugi vaheldus eelnevate juttude kõiksugu katastroofidele. Ent suht igav jutt.

ulmekirjanduse baas