Lugu allohvitserist, kes ei soovi oma elu ohverdada mingi planeedi asunike päästmise nimel. Kahetsusväärselt on selgunud, et planeet polegi nii elutu ning selle eksootilised eluvormid (avastamise järgselt kaitse all) ei soovi inimestega koos elada. Mistõttu need ongi sealse kaevanduskompleksi enamvähem vallutanud, jättes ellujäänud asunikud lõksu kaevandusse.
Sõjavägi saadeti siis kohale, sest noh, peagi on tulemas valimised ja soositud kangelasele mõjub kõiksugu kangelaslikkus hästi. Käsk on käsk ja allohvitseri vastuhakust hoolimata tuleb päästmine ellu viia. Nagu selgub, on olukord hullem kui mässaja arvas … ja omakorda järgneb halb üllatus halvale üllatusele. Igati jama värk.
Teine tutvus Ostapenko loomega, on ehk vähe sirgjoonelisem ulme kui eelmine tõlge.
