Lugesin Locuse arvustust sellest antoloogiast ning seal kirjutatu järgi on käesolev tekst antoloogia naljakaim lugu … no eks siis pidi seda lugema enne teisi tekste.
Lugu siis lähitulevikumaailmast, kus sul on võimalik raha eest end nö treenida kohtinguteks, seda siis tehisintellekti mehitatud avatariga (viis, kuidas sa reageerid või tähelepanu pöörad nö kaaslasele, annab siis pluss- või miinuspunkte - saadate üksteisele sõnumeid ja pilte ja väikseid kingitusi (mida siis inimkasutaja ostab teenusepakkujalt)). Ja kui oled küllalt küps (ehk siis jõudnud teatud punktitasemeni ja oled küllalt lisateenuseid ostnud), siis saaksid liituda järgmise programmiga, kus on nüüd reaalsed inimesed, kes on samamoodi edukalt läbinud selle tehiskohtingute kogemuse ja peaksid nüüd sellega “inimsõbralikuma” kohtingukaaslased olema. See on siis nö ametlik idee, kuidas mõnd tehnoloogilist uuendust kasutada (jajah, arvuti võib olla eelkõige hariv jms).
Aga - üllatus-üllatus - seda programmi saab kasutada ka muuks otstarbeks (mitte küll virtuaalseksiks, selleks on omad illegaalsemavõitu võimalused), nii siis jutu peategelane kasutab seda tehiskohtinguvärki, et saada kaelast ära vanemate mure, et pingelise töö tõttu pole pojal aega suhelda neidudega. Programmi abil saab siis peategelane tekitada kõiksugu pildimaterjali jms, mida siis vanematega jagada. Ja et asi reaalsem paistaks (kohtinguprogrammil on vaid 12 litsentseeritud naiskaaslast, mistõttu miljonitel üksikutel meestel on üks neist kaaslannadest kuskil netiavarustest piltidel üleval), siis noormees veidi modifitseerib selle kaaslanna väljanägemist (sellest siis pealkirja “deepfake”).
Poja viimaks saabunud suhe teeb vanemad õnnelikuks, seda enam, et tehiskaaslane mängib video vahendusel nii usutavalt toredat kaaslannat. Uus jama - millal poeg ometi abiellub? Aga see on vaid osa katastroofist - nimelt see virtuaalsõbranna välimuse modifitseerimine tuli ühe reaalse tuttava piltide abil ning ega see saladus vaka alla jää.
Tekst on esitatud omamoodi salujuhanlikus blogisissekandena, kus mees kommenteerib oma tegevust ning suhtleb mõnede jälgijatega. Lähitulevikumaailmas on omamoodi ükslapsperes-poliitika, mistõttu vanemad on muidugi mures, et poja senine olematu abikaasaotsing ähvardab nende suguvõsade jätkumise üldse lõpetada jne. Ja no muidugi see äppide teema, kus inimesed pigem eelistavadki virtuaalkaaslaseid kui et kohtuda nö treeningu läbinud inimestega - kes pole ikkagi niivõrd … turvaliselt ettearvatavad kui lubatud. Eks see lugu ole niisugune naer läbi pisarate.
