Ei, ei unista.
Neil pole empaatiat, nad vaid jäljendavad inimesi, nad ei ole
originaalsed. (“Ja originaalne on?”) Kas ulapeale sattunud
androide peaks hävitama? Noh, miks mitte? Eks see ressursside
raiskamine ole, ent võiks tootjate käest küsida, kas on
ilmtingimata vaja luua inimeste välimusega identseid masinaid –
kas sellel on muud mõtet kui vaid näidata oma tehnoloogilist
võimekust? Miks Maa võimud sellele läbi sõrmede vaatavad? Kellele
see kasulik on? Miks on tootjatele oluline, et kosmosekolooniate
jaoks toodetavad androidid on inimestele niivõrd sarnased; on
tootjad lollakad või, milleks vabatahtlikult sellist
paranoiaõhkkonda luua? Millest selline kuritahtlikkus?
Dicki loodud postapokalüptiline maailm on päris lohutu koht, kõik
see tolmusadu, mis lämmatab elu või õigemini põhjustab looduse
väljasuremist. Ja inimsuse manipuleerimine – ühendu Merceriga,
kasuta tujuorelit, jälgi Buster Sõbralikku; samas on ehk veider
kõrvalekalle see loomaomaniku staatuse tähtsustamine (tõsi küll,
see üsna sunduslik nähe).
Võiks öelda, et Dick on Strugatskite ameerikalik vaste (ja ka
vastupidi), mõlemad loovad maailmu, mis ühtaegu irreaalsed ja
inimlikud, painajalik ja samas häirivalt tuttav. Ning
kõrvaltegelased võiksidki olla androidide armee, samaviisi võimu
üleskeeratud tööriistad.
““Armastus naise või androidimitatsiooni vastu on seks. Ärka üles ja ole enda vastu aus, Deckard. Sa tahtsid minna voodisse naistüüpi androidiga – ei midagi enamat ega vähemat. Ka mul oli kord selline tunne. Siis, kui ma olin pearahaküttimisega algust teinud. Ära lase sellel ennast rööpast välja lüüa; küll sa kosud. Sa ajasid lihtsalt õige järjekorra sassi. Ära tapa teda – või ära ole juures, kui ta tapetakse –, et siis pärast füüsilises ihas piinelda. Asja tuleb teistpidi ajada.”
Rick jõllitas talle otsa: “Mine kõigepealt temaga voodisse...”
“... ja siis tapa ta ära,” ütles Phil Resch järsult. Kuiv, kalk naeratus ei kadunud ta näolt.” (lk 101)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar