Rahvalik loraromaan Hiiumaa kummalisest külaelust, mid on siis
kaunistatud üsna grotesksete hetkedega. On Konstaabel, kes on
konstaabliks seepärast, et ametivorm läheb talle selga, muidu
tegemist padujoomariga. On Pastor, kes äritseb eesti pervertidele
Jaapanist toodud kasutatud naistepesu. On vanadekodu juhataja ja
endine vallavanem, kelle tegusid on vähe piinlik kokku võtta. On
linnavurled, kes püüavad külarahvast hedonismi tõmmata. On
kõiksugu puskariajajaid, kes enamikku külast auru all hoiavad jne
jne. On rahutud naised. Ja siis on Endel, kes on moodsamalt öeldes
trikster, seab ümber taevaisa loodut, külanaiste rõõm ja
külameeste semu. Ei saa öelda, et värvikas tegelaskond, pigem
tinaselt purjus laaberdajad jauravad ja sooritavad nö mehetegusid.
Eks see mingil moel ole naljakas, aga mõne aja jooksul muundub see
tekst miskiks ühtlaseks podinaks.
Autor ehk sooviski luua sellist punn-põhjas-rahvalikku-teksti, kus
nalja jaguks ikka igale leheküljele ning ninanipsu saaksid nii
karused matsid kui libedad vurled ja üldse tänapäeva veidrused ja
mahhineerimised. Lisaks ka nö üleloomulik element – Napoleon ja
peata tisler; või ka kriminaalne küljeke (no täpsemini mõrvarlik,
majanduskriminaalset tehakse seal küllaga). Kas ja kui palju see
kohalike oludega seostub, ei oska öelda, tundub küll, et autor on
keeranud ikka päris üle võlli. Eks jutustuse ülesehitus vähe
segane ole, see Endel on kui kandev jõud ja teiste tegelaste lood
jäävad vähe auklikuks. On siis lihtsalt selline hiiu huumor, vist.
“Kümmet käsku tänaseks teoloogitsemiseks hõredale sõelale jättes ei ole Pastor teinud sugugi juhuslikku otsust, vaid see teenib tema isiklikke ärihuve. Nimelt oli Pastor olude sunnil hingekarjasena teenitud aja jooksul kümnele käsule, mis nagu nüüd selgus, olid hoopis keelud, omapoolse asenduse leidnud; Pastoril oli lausa paberile pandud üle saja käsu, mis julgustaksid inimesi sooritama hulka säärast, millele nood oma fantaasiavaesuses ise ei tulnud, üldarvamuse kohaselt seega mõndagi patuhõngulist. Samas olid suurem osa Pastori käskudest soovitusliku loomuga, need olid pigem juhised; iseenesestki mõista käsitlesid pea pooled neist kasutatud aluspesu poolt avatavaid piiramatuid võimalusi mõistlikuks meelelahutuseks.” (lk 72)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar