28 aprill, 2011

David Abbott – Klaverimängija (2011)


Vabandust, aga täiesti sisutühi postitus. Tegemist siis mingi perekonnadraamaga, mille lugemisest ei oska midagi arvata. Edukate vanematega pere on kunagi pooldunud ning mõned aastad hiljem tabab neid kõiksugu jamasid. Ja on kõrvaltegelased, kes just üleliigse õnnelikkusega ei hiilga. Tõlkijad väidavad, et tegemist tänapäevase ühiskonnakriitika ja filigraanse kirjutamisega. Ju vist, ei tea; kui raamatuga poole peale jõudsin, oli endal ikka samasugune emotsioonitus nagu avalehtedel. Hea küll, raamatu lõpp fiktsiooniliselt viks ja viisakas ning autor oskab jutustamisega mängida. Ent enda leigus jäi – mis iseenesest ei tähenda midagi jne. Eks allpool lingitav ütleb enamat.

Kommentaare ei ole: