Ülevaade siis sellest, mis toimus
Teise maailmasõja ajal Kesk-Euroopas – luubi all on Šveits,
Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Jugoslaavia ja Austria ning kuidas
sellesse sekkusid britid ja ameeriklased. Ehk siis, mis toimus
Alpides ja selle ümbruses – suuremates tõlkekäsitlustes pole
sellele piirkonnale suuremat tähelepanu osutatud, mistõttu on
siinne vaatenurk mõneti värskendav lähenemine Teisele
maailmasõjale (siiski pole tegemist paduajaloolise teosega).
Ehk siis, mida tegi Šveits, et end
neutraalsena hoida (nagu see on õnnestunud nii Esimeses maailmasõjas
kui varemgi)? Näitas valmisolekut vastuhakuks Saksamaale ja
Itaaliale. Pesi natside raha. Oli diplomaatiliseks vahendajaks
kõigile sõjas osalejate vahel ning mingil moel aitas Punast Risti
sõjavangide kohtlemise jälgimisel (seda küll mitte idarinde osas).
Niisamuti tööstustoodang, mida Saksa sõjavägi vajas. Ja muidugi
kõiksugu luureoperatsioonid, mida suurriigid üksteise kallal
sooritasid ja mida Šveitsi võimud oma territooriumil hoolega
jälgisid. Ühesõnaga, selline riik, mille toimimine oli rohkem või
vähem kasulik kõigile sõdivatele riikidele – ja mille maa-alade
okupeerimisest mõlgutasid mõtteid nii naabrid kui Nõukogude Liit.
“Ometi oli Euroopa ristteel asuv ning Prantsusmaa, Saksamaa, Austria ja Itaaliaga ühiseid piire omav Alpi vabariik see telg, mille ümber Euroopa tiirles. Mis kõige tähtsam, see lõikas Põhja-Euroopa riigid ära Vahemerest, lahutas Prantsusmaa Austriast ja Doonau vesikonnast ning Saksamaa oma teljepartnerist Itaaliast. Ajal, mil kiirteed olid alles lapsekingades, kujutasid Šveitsi Alpide raudteetunnelid – eeskätt ligi 20-kilomeetrine Simplon ja 15-kilomeetrin St. Gotthard – endast Kesk-Euroopa tuiksooni. Kus Alpid jaotasid, seal tunnelid liitsid, luues Kesk-Euroopa riikidele vahele ühendusteid.” (lk 42)
Raamatus on juttu ka sellest, mis
toimus okupeeritud Prantsusmaa mägisemal poolel, mis juhtus
Põhja-Itaalias või Saksamaa aladel. Kuidas kohalikud
vastupanuvõitlejad jändasid natsidega või milline kohtlemine ootas
juute. Miks sõja lõpukuudel Alpid liitlastes sellist õudu
tekitasid, et jätsid Berliini vallutamise tagaplaanile. Paratamatult
jääb püsima huvi, et kas eesti keeles võiks ilmuda mõnd suuremat
käsitlust sellest, mis õieti juhtus sõjaaegses Prantsusmaal ja
Jugoslaavias, või oleks see liialt ebadelikaatne nende praeguste
riikide suhtes.
Ega teose 350 lk saagi anda põhjalikku
käsitlust Alpide ja sellega piirnevate alade sõjaaegsetest
sündmustest, aga eks mingi ülevaate saab ikka. Raamatu pealkiri on
vähe sensatsiooniline, ent eks selliseid raamatuid tahetaksegi müüa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar