
Lugu ongi sellest, kuidas üks
ameeriklaste erirühm peab toimetama oma sõjaväebaasi teisest
dimensioonist inimeste saadiku, samal ajal aga jälitab neid tervelt
kolm trolli (kui juba ühe trolligagi on probleeme rohkem kui vaja).
Ja lisaks selgub, et see turvatav saadik...
“You wouldn't think – no one thought – that a bunch of creatures out of the storybooks could stand up for long against cops, much less the Army or Marines, but they made a fight out of it the world will never forget. Or maybe the world will, given enough time. Maybe it will fade to legends and fairytales and great big hairy operas by the descendants of the Germans.
One thing's for sure: everyone started looking at those old stories differently when orcs started beheading joggers in Central Park and trolls destroyed the Empire State Building.” (lk 11)
Tekst on kirjutatud üpris huvitaval
moel – nimelt on selles nö haldjamaailmas veidi teistsugused
tingimused ning sõjaväelastel on seal kasututses nö ühisteadvus, mistõttu on autorid püüdnud lahustada jutustajat üheks
põhihääleks ja mitmeks kaashääleks (võimalik, et eksin ja
tegemist võiks olla kobarjutustajaga, aga nii hullult/osavalt pole
see kirja pandud, muarust domineerib tekstis see rühmajuht – eks
olekski kontimurdev kirjutada vargasllosalikult). Et jah, mis siis
oleks, kui lapsepõlvest tuntud fantaasiamaailm osutukski mingi moel
eksisteerivaks ja pealegi palju hullemaks kui kujutletud – kui
moodne relvastus on suuremalt jaolt kasutu ning vastaspool on vägagi
kurja ja riukaliku meelelaadiga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar