Kui hiljuti ilmus Herta Laipaigule
pühendatud jutukogumik „Pikad varjud“, siis selle kõrval on
varju jäänud Mikweldti austusavaldus Laipaigu loomele ehk siis
käesolev kunstmuinasjuttude kogu. Eks neid tekste ole niisamuti
võimalik etnoõuduseks pidada.
Kokku on 8 teksti, kõik nii kümne
lehekülje pikkused. Autor on paari juttu kaunistanud omapoolsete
illustratsioonidega, mõni neist on pea müütilise koega. Lood on
enamvähem sarnase probleemipüstitusega – on vaja raha ja/või
abikaasat. Varandusi on teatavasti ümberringi küllaga peidetud,
võta vaid süda rindu ning murra või kavalda neist kaitsvatest
nõidustest läbi (kui alla jääd, on lood nukrad). Rahahimu ja
lihahimu, pööripäevad ja täiskuu.
Mõned lood on ehk õudsemad, kus
teemaks... kõiksugu kodukäijad ja muidu vaimud, kes tulevad oma
nõudma või kätte maksma. On noormehi, kes armuvad sellistesse...
ebaneidudesse; nii saab siin lugeda selliste võigaste suhete
perspektiividest, millist hinda tuleb maksta, et selline neidis
endale kodutallu sängi tarida.
Jutukogu parim lugu on ehk
„Hingeraamat“ - leseks jäänud peremees tahab vaesevõitu talus
abiks olevat saunamehe tütart endale naiseks võtta, ent too ei
soovi, ütleb naljapärast, et siis tuleb, kui kaasavara on selline
ja selline. Ihne peremees lööb vanakurjaga käed ja laseb kratile
hinge sisse puhuda. Saunikutüdruk ja temasse armunud sulane
avastavad õudusega, et tõepoolest – krati abil kogub peremees
hoogsasti kaasavara tüdruku kosimiseks. Noored otsustavad krati
hävitada... kuid see toob kaasa õige õõvastava sündmustejada.
Lõpp hea, kõik hea – kuidas kellele. Teistest lugudest eristab
see, et kannatajad puutuvad vastutahtsi kokku võluväega, nemad
peavad tegelema tagajärgedega, mille teine on omast lollusest esile
kutsunud.
Olemata muinasjuttude tarbija, ei oska
nüüd öelda, kas Mikweldti tekstid lisavad uut kvaliteeti eesti
kunstmuinasjuttude varamule. Eks siin on dramaatikat ja mitmesuguseid
olendeid, autor püüab aegajalt kasutada arhailiselt mõjuvat
kõnepruuki – aga kas see on samaväärne või etem autori olmeromaanidest, jääksin kahtlevale seisukohale. Muidugi –
proovimata ei juhtu midagi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar